Töötuskindlustus suurendab tööpuudust

Äripäev ei toeta kohustusliku töötuskindlustuse kehtestamist, sest see takistab tööhõive suurenemist, kergitab ettevõtete ja töövõtjate maksukoormust, suurendab ümbrikupalkade osa ning seab väikeettevõtted võrreldes suurfirmadega ebavõrdsesse olukorda.

Töötuskindlustus tõstab ettevõtte maksukoormust 0,5 ja töövõtja maksukoormust 1 protsendi võrra. Raha kogutakse töötuskassasse, kust hakatakse maksma koondatud töötajatele hüvitist, mille abil saab ettevõte koondamiskulusid vähendada.

Probleem on aga selles, et kollektiivkoondamise hüvitise saamise eelduseks on suure hulga töötajate koondamine. See lööb väikefirmasid ja soosib suurema hulga töötajate koondamist. Koondatute arv võib seetõttu olla suurem, kui on ettevõtte tegelik vajadus, et oma majandusseisu parandada.

Kui koondatute arv on väike, siis hüvitist töötuskassast ei saa. Seega peavad väikefirmad ning nende töötajad maksma kohustuslikus korras töötuskindlustuse makseid, mille arvelt saavad raskustesse sattunud suurfirmad oma kulusid vähendada. Maksumaksjate liit tõi oma avalduses näite, et kuni 19 töötajaga ettevõte peab hüvitise saamiseks koondama veerandi töötajatest, 500 töötajaga ettevõte aga ainult 6 protsenti. Seadus muutub absurdseks nende ettevõtete osas, kus on viis või vähem töötajat, sest sellised firmad peavad koondama kõik töötajad. Samas on aga just väikefirmasid protsentuaalselt kõige rohkem. Maksuameti andmetel on kuni 10 töötajaga ettevõtteid ligi 23 000 ja üle 250 töötajaga ettevõtteid ainult 177.

Töötuskindlustuse toetajad võivad vastu väita, et protsendid pole tähtsad, olulised on konkreetsed inimesed. Suurettevõtetes on tööhõive suurem ja majandusraskuste korral ka koondatuid rohkem. Pealegi on väikefirmadele kasulik, kui piirkonna suurettevõtete töötajate tulevik on paremini kindlustatud ja koondatud töötajad saavad korraliku hüvitise. Siis ei pea koondatud töötajad järsult muutma oma tarbimisharjumusi ja sellest võidavad piirkonna väikefirmad, kes kohalikele inimestele erinevaid teenuseid ja kaupu pakuvad. Eelpool toodud argumentatsioon ei saa aga olla õigustuseks väikefirmade diskrimineerimisel. Hüvitiste väljamaksmine on üks võimalik lahendus, kuid enamiku ettevõtete puhul see kindlasti ei realiseeru. Maksukoormuse tõus puudutab kõiki ettevõtteid ja töövõtjaid. Kui maksukoormus suureneb, väheneb inimeste käsutuses oleva raha hulk, mis omakorda vähendab tarbimist ja seeläbi ettevõtete tulusid.

Kuna uute töökohtade loomine muutub kulukamaks, siis muutuvad ettevõtjad tööhõive suurendamisel ettevaatlikumaks. Hakatakse rohkem kasutama musta tööjõudu ja maksma ümbrikupalka. Tulemuseks on riigi maksutulude vähenemine ja nii oleme varsti jälle probleemi ees, et riigi kulude katmiseks tuleb suurendada maksukoormust. Maksude tõstmine pärsib ettevõtlust. Lõpptulemusena muudab kohustusliku töötuskindlustuse kehtestamine tööpuuduse probleemi veelgi teravamaks.