Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsionäride register peab olema avalik
Täna avaldab Äripäev juba viiendat korda nn aktsionäride TOPi. Kuigi otseselt edetabeli koostamisel mitteosalenu, nägin kõrvaltvaatajana, kui keeruline on saada andmeid börsiettevõtete aktsionäride kohta. Selleks peab olema ettevõtte aktsionär ja aktsiaraamatu kättesaamiseks peab maksma küllaltki kopsaka summa.
Tihti pole võimalik teada saada börsiettevõtete juhatuste liikmete aktsiaportfellide suurust. Seda aga ei saa mitte kuidagi mõista. Kuidas saan ma usaldada börsiettevõtet, kui ma ei tea, kes ettevõtte juhtkonnast ja kui palju ta ettevõtte aktsiaid omab? Börsiettevõte eeldab läbipaistvust. Meie börsiettevõtete juhid eelistavad kahjuks väga tihti peita oma aktsiaomandust mõne maksuvaba ettevõtte varju.
Eeskuju aktsionäride avalikustamise kohta pole vaja aga kaugelt otsida. Helsingi börsil on aktsionäride nimekiri täiesti avalik. Börsi juures on terminal, kus igaüks saab vaadata, kui palju tema naabrimehel on Nokia või mõne muu börsiettevõtte aktsiaid. Börs peab ka nn insider?ite registrit. Pole siis mingi ime, et Soomes on väikeaktsionäre 100 korda rohkem kui Eestis.
Paljud inimesed räägivad, et nad ei hakka väikeaktsionärideks, kuna ei usalda ettevõtete juhtkondi. Sisetehingute kahtlused on kahtlusteks jäänudki. Viidatakse seaduste puudulikkusele ja kuritarvituste tõestamise keerukusele.
Kui aga hakkaks kõige lihtsamast peale. Seadustada tuleks börsiettevõtte juhtkonna aktsiatehingute avalikustamise kohustus. Aktsiaomanduse varjamise eest tuleks aga karmilt karistada. Küll siis hakkaks tasapisi ka usaldus tulema.