Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärimehed loovad tippsaetööstuse
Sakala Saeveski üks osanik Rein Kilk kinnitas, et tema eesmärk on kindlustada talle kuuluva Pärnu sadama väärtusketti. Kilk põhjendas suure saeveski rajamist Suure-Jaani sellega, et omaaegne tuntud metsatöötlemiskeskus jääb täpselt Tartu ja Pärnu sadama vahele. ?Esimese kaudu toome sisse suure osa toormest ja teise kaudu hakkab käima saetoodangu väljavedu,? ütles Kilk.
Sakala Saeveski juhataja Riho Mandri sõnul hakkavad nad seadmeid häälestama septembri algul, et siis nädala-kolme pärast alustada tootmist. ?Meil on Ida-Euroopa üks võimsamaid liine, millega saab saagida nii jäme- kui peenpalki,? tutvustas Mandri.
Rootsist ostetud pruugitud saeliin võimaldab Sakala Saeveskil ühes vahetuses toota 150 000 kuupmeetrit saematerjali aastas. See on sama palju kui Eesti suuruselt teine saeveski, AS Paikuse Saeveski toodab tänavu kahes vahetuses. 150 000 m3 saematerjali tootmiseks läheb vaja umbes 300 000 tihumeetrit palki.
Mandri andmeil on Sakala Saeveski investeerinud tänavu tootmise käivitamisse 60 miljonit krooni. ?Järgmisel aastal on kavas osta juurde kuivateid 40 miljoni krooni eest,? lisas Mandri. Novembris käivitab Sakala Saeveski ka Eesti ühe võimsama höövelliini, mille võimsus on 60 000 m3 hööveldatud saematerjali aastas.
Sakala Saeveski tulek pingestab toormeturgu, leiavad konkurendid. ?Eelkõige tähendab see, et palgi hind tõuseb ja metsaomanikud saavad rohkem tulu,? prognoosis mitmes saetööstuses osalust omava ASi Sylvester projektijuht Margus Kohava.
?Kui palgieksportöörid jätkavad sama usinalt palkide väljavedu, võib Eesti saetööstuseid sügisel tabada taas toormekriis,? sõnas Paikuse Saeveski tegevdirektor Tõnu Järv.
Riho Mandri kinnitusel nad toormepuudust ei karda. ?Kuna meil saab olema suur tootlikkus, väikesed kulud ja väga hea tehnoloogia, siis me toorme pärast hirmu ei tunne,? ütles Mandri.
?Meil on ka Venemaa firmadega eelkokkulepped, mille kohaselt ostame neilt vähemalt poole vajaminevast toormest,? rääkis Mandri ja lisas, et näiteks Tartu jõesadama kaudu plaanivad nad esimesel aastal Venemaalt importida kuni 100 000 tihumeetrit palki.
Tartu jõesadama suuromaniku Rein Kilgi kinnitusel on laevastik ja kaup ootevalmis. ?Palkide ületoomine ei sõltu enam ei minust ega Venemaa partneritest, vaid kahe riigi vahelistest kokkulepetest,? sõnas Kilk.
Sakala Saeveski kerkis endise Suure-Jaani metsamajandi tootmisobjektide asemele, kuhu omaaegne tuntud metsaärimees, nüüdseks pankrotistunud Mart Erik tahtis rajada plaaditehase. Riho Mandri, kes koos paari kompanjoniga ostis metsamajandi pankrotivara, on Suure-Jaanis puidutööstusel mitu aastat hinge sees hoidnud.
?Suure saeveski projekti käivitamiseks oli raha juurde vaja,? põhjendas Mandri uute investorite kaasamist. Mandri kinnitusel Sakala Saeveskis väliskapitali pole. ?Osanikud on neli eraisikut ja kaks firmat,? ei soovinud ta nimesid nimetada. Krediidiinfo andmeil on Sakala Saeveski juhatuse liikmed Riho Mandri ja Sven Nugis ning nõukogu liikmed Rein Kilk, Hüvitusfondi endine finantsjuht Andres Männart, Pärnu kinnisvaraärimees ja kütusefirma Devisee juht Jüri Feofanov, Peeter Piho ja Martin Kalle.