Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kandidaadid Eesti majandusest

Sirje Niitra 27. august 2001, 00:00

Kuidas hindate Eesti majanduse praegust olukorda? Mis on probleem number üks?
Eesti majanduse konkurentsivõime on vabaturu tingimustes osutunud paremaks, kui me kartsime ja veidi halvemaks, kui võinuks olla. Oluliseks probleemiks on ikka veel kesk- ja väikeettevõtete suhteline nõrkus.

Milliseid samme majanduse arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks tuleks lähiaastail astuda?
Kõige kaalukamaid muudatusi meie kõigi elus toob ühinemine Euroopa Liiduga. Usun, et sihikindel töö, sealhulgas Eesti huve arvestavad liitumiskõnelused, suudavad juba lähiaastail pöörata enamiku Eesti ettevõtteist veelgi rohkem Euroopa suunale.

Mis suunas peaks arenema Eesti maksupoliitika?
Põhimõte ei tohiks muutuda: lihtne ja proportsionaalne maksusüsteem, siis on makse lihtne korjata. Meie probleemiks on, et kipume viimastel aastatel soovima järjest rohkem erandeid sisse tuua.

Mil määral peaks president ütlema sõna sekka tähtsate majandusküsimuste lahendamisel? Kas ta peaks sekkuma erastamisse?
Üldjuhul kindlasti mitte. Erastamine on majandusotsus, mis järgib üldist poliitilist joont. Iseasi on erastamisjuhtumid, millel on kas eriline poliitilis-strateegiline tähendus või kus sellega liituvad kriminaalsusele ja karjuvale rumalusele viitavad momendid riigi kõrgeimas juhtkonnas.

Kuidas hindate Eesti majanduse praegust olukorda? Mis on probleem number üks?
Hetkeolukord on rahuldav. Kõik makroökonoomilised näitajad, tööpuudus välja arvatud, on isegi tugevapoolsed. Probleemiks number üks on tööpuuduse vähendamine ning soodsa keskkonna loomine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Milliseid samme majanduse arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks tuleks lähiaastail astuda?
Välja tuleb töötada põhjalik väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamise programm. Selles tuleb ette näha infrastruktuuri, sealhulgas ka koolituskeskuste võrgu väljaarendamist, ettevõtluskeskuste rajamist ja väikeettevõtete asutamist toetavate skeemide loomist.

Mis suunas peaks arenema Eesti maksupoliitika?
Väikese sissetulekuga inimeste jaoks on maksumäär liiga kõrge. Astmelise tulumaksu sisseviimine on sotsiaalselt vajalik. Kuni 4000kroonine tulu võiks maksustada 10?13, õigustatud oleks ka kõrgema, 33?35 tulumaksu rakendamine.

Mil määral peaks president ütlema sõna sekka tähtsate majandusküsimuste lahendamisel? Kas ta peaks sekkuma erastamisse?
President peaks tihedamalt konsulteerima kõigi riigikogu fraktsioonidega. Ametlike avalduste tegemine ei ole reeglina soovitav.

Kuidas hindate Eesti majanduse praegust olukorda? Mis on probleem number üks?
Eesti majandusareng on taasiseseisvumisperioodil olnud väga kiire. Majanduse restruktureerimisprotsess omab ka varjukülgi, milleks on näiteks tööpuudus. Kui riigis on üle 10 protsendi tööpuudust, siis on riigi majandus ka samavõrra väiksem.

Milliseid samme majanduse arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks tuleks lähiaastail astuda?
Majanduskeskkonda parandab ligipääs suurele maksujõulisele ELi siseturule. Peavad jätkuma kutseharidussüsteemi ümberkorraldused koostöös ettevõtjatega, rakenduma töötuskindlustussüsteem, jätkuma võitlus maksupettustega ja tugevnema maksupolitsei.

Mis suunas peaks arenema Eesti maksupoliitika?
Meie otsese maksustamise alused ei peaks sisenedes ELi muutuma. Makse tuleb tõsta siis, kui kodanikel on soov, et riik osutaks mingit teenust senisest enam või tooks turule uue teenuse, mida rahastataks siis solidaarselt.

Mil määral peaks president ütlema sõna sekka tähtsate majandusküsimuste lahendamisel? Kas ta peaks sekkuma erastamisse?
Kindlasti olen valmis auväärt Eesti ettevõtjatest rääkima näiteks Lätis või Leedus, kui nad soovivad sealsetes erastamistehingutes kaasa löömiseks nn pehmet maandumist. Siinsed suures struktuurid, mida riik täna veel hoiab, võib ehk erastada börsi vahendusel ja kui see nende tutvustusbro?üüri sobiks, võiksin sinna ehk saatesõna kirjutada küll.

Kuidas hindate Eesti majanduse praegust olukorda? Mis on probleem number üks?
Probleem on selles, et majandus keskendub suuremate linnade ümber ja üksikutesse majandusharudesse. Seetõttu ei tunneta suur osa elanikest majanduses toimunud edasiminekut oma igapäevaelus. Probleem number üks on tööpuudus.

Milliseid samme majanduse arendamiseks ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks tuleks lähiaastail astuda?
Riigi roll eksporditurgude leidmisel peab suurenema. Põllumajanduses tuleb käima panna riigi garantiiga krediidiliin. Teiseks tuleb hoolitseda, et Eesti tootjate kaubad oleks kaitstud dumpingu eest. Riik peab hoolt kandma, et rikkad globaalkorporatsioonid ei ostaks välja meie omanikke.

Mis suunas peaks arenema Eesti maksupoliitika?
Terve Eesti maksufilosoofia tuleb ümber mõelda. Lähtuda tuleb põhimõttest, et maksud peavad olema makstavad, mis tähendab, et lihtsam ja odavam on maksud ära maksta, kui neid varjata.

Mil määral peaks president ütlema sõna sekka tähtsate majandusküsimuste lahendamisel? Kas ta peaks sekkuma erastamisse?
Erastamine on täitevvõimu pädevus. Samas kui olukord muutub rahvusliku julgeoleku seisukohalt ärevaks ka ilmnevad riigile kahjulikud asjaolud, siis on presidendi asi sekkuda.

___________________________________________

President selgub valijameeste abiga

Presidendi valimine riigikogus lõhub valitsuse

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing