Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Piirang eirab põhiõigusi

27. august 2001, 00:00

Jätkuks Äripäeva veergudel juba käsitletud teemale ? tulumaksuseaduse (TMS) muudatused ? vaatlen uue paragrahviga seonduvat kolme probleemi. Uus säte (§ 281. Piirang tulust tehtavatele mahaarvamistele) iseenesest kõlab nii: ?Paragrahvides 25?28 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kuni 50 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50 ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.?

Tsiteeritud sätte jõustumine tähendab maksustatavast tulust mahaarvatavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude, õppelaenu intresside, vastavasse nimekirja kantud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele jt asutustele tehtud kingituste ja annetuste ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude, samuti pensioni nn III samba sissemaksete kogusumma piiramist 50000 krooniga aastas. Rahandusministeerium leiab, et sellise piiranguga kaasneb maksusoodustuse efektiivsem rakendumine riigi seisukohalt.

Selle sätte kehtestamine tähendaks põhiseaduses märgitud demokraatliku õigusriigi põhimõtete, samuti võrdse kohtlemise printsiibi eiramist.

Demokraatliku õigusriigi põhimõtete hulka kuuluvad ka õiguskindlus ja õiguspärane ootus. Neist tuleneb igaühe õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Seega isikuil, kes on näiteks võtnud pikaajalist eluasemelaenu arvestusega, et neil on võimalik selle tasumisel makstavatest intressidest tulumaksuosa maha arvata, on mõistlik ootus, et seda õigust neilt põhjendamatult ära ei võeta.

Eluasemelaenu võttes oli inimestel kooskõlas õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega alust eeldada, et nende poolt elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või kapitalirendi (liisingu) intressid, mis on maksustamisperioodil tasutud residendist krediidi- või finantseerimisasutusele või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile, on võimalik maksustamisperioodi tulust maha arvata laenu taotlemise ajal kehtinud seaduse alusel.

Sellele ootusele vastavalt on maksumaksja lisaks eluaseme soetamisele või laste koolitusele kulutatud summadele arvestanud mahaarvamise võimalusega kogu oma tegevuses, mis võib hõlmata ka ettevõtlust ja investeeringuid. Selle õiguse piiramine sunnib oma õigusi realiseerima asunud isikuid ühtlasi piirama investeeringuid, ümber hindama riske, vähendama ettevõtlusse suunatud raha. Kokkuvõtteks halveneb õiguspäraselt käitunud isikute olukord.

Kui riik käsitleb sellist mahaarvamise võimaldamist maksusoodustusena, mida soovitakse muuta (piirata), siis õiguspärane oleks selline piirang, mis arvestaks isikute õiguspäraseid ootusi ning mille rakendamisel välditakse sisuliselt tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et isikute osas, kes on juba eluasemelaenu võtnud või koolituslepingu sõlminud, võimaldatakse mahaarvamist kasutada lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse kohaselt ning piirmäära rakendatakse peale seadusemuudatuse jõustumist sõlmitavate lepingute puhul.

Muudatus jätab arvestamata mahaarvamiste erisused. Kui osa mahaarvamistest on olemuselt isiku kasu, võib mahaarvamise arvel isiku tulu tõepoolest suureneda. (Ei maksa aga unustada, et maksumaksja näiteks eluasemelaenu intresside puhul saab tagasi taotleda mitte maksustamisperioodil tasutud intresside kogusummat, vaid tasutud tulumaksuosa ehk 26). Samas kingitustest/annetusest annetajast maksumaksja enda tulu ei suurene. Sel juhul toimub ühiskonnas raha ümberjagamine ilma bürokraatiaaparaadi vahenduseta. Käsitleda sellist ümberjagamist isiku kasu ja maksusoodustusena on oma sisult ebaõige.

Kolmas probleem on sellise muudatuse põhjusena esitatud pooltõed-poolvaled. Üks selline on rahandusministeeriumi väide, et senine mahaarvamiste süsteem on piiranguteta. See peab osaliselt paika vaid eluasemelaenu intresside ja koolituskulude puhul, mille osas ei ole arvulist piirangut seni sätestatud. Kahes ülejäänud mahaarvamisi reguleerivas paragrahvis aga on mahaarvamiste piirangud sõnaselgelt olemas. Nii ei või maksumaksja ametiühingu sisseastumis- ja liikmemakse maha arvata rohkem kui 2 ulatuses, kingitusi ja annetusi ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemakse kokku mitte enam kui 5 ulatuses maksustamisperioodi tulust. Kindlustusmaksed ja pensionifondi osakute soetamine on piiratud 15 maksumaksja tulust.

Tulumaksuseaduse muutmine poolvalede alusel, rikkudes seejuures õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtteid, on lühinägelik ja ohtlik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing