Tiskre elamurajoon saab valmis, mis edasi?!

Kui Kodumajagrupi AS 1995. a Tiskre elamurajooni arendamisega alustas, sai firma mitmelt poolt vastu päid ja jalgu ? ehitavad siin uusrikastele oma linnakut! Täna peame juba selgitama, millise osa arendamist me kuus aastat tagasi alustasime, kuna lähinaabrusse kerkinud mitu uut ?Tiskret?. Kui

Tiskresse sisse sõita, asub Kodumajagrupi arenduspiirkond paremat kätt. Seetõttu kutsume ise meie poolt arendatavat piirkonda Parem-Tiskreks.

Ajaga on arusaamised muutunud. Analoogseid arenduspiirkondi on kerkinud viimaseil aastail mitmes Tallinna piirkonnas päris palju ja hinnaklassilt ei ole  Parem-Tiskre sugugi mitte kõige kallim. Pigem

vastupidi. Siiski on Tiskest kujunenud omamoodi sümbol või etalon, millega võrreldakse

kõiki teisi uusi arenduspiirkondi ? on nad siis paremad või halvemad. Võrreldakse sellepärast, et Tiskre oli esimene, kus alustati sõna otseses mõttes tervikliku uue elamupiirkonna arendamisega Tallinnas.

Kuue aasta jooksul on klientide ootustes toimunud hulk muutusi. Turg on paindlikkust peale surunud kõigile arendajaile, eriti neile kes, alustasid enne 1998. a ja kelle põhiline sihtgrupp on keskklass ja selle vastav hinnatase. Algset arenduskontseptsiooni on muudetud  nii, et arendaja põhitegevuseks on maa vääristamine ja kruntide müümine ilma hoonestamiseta. Sellega kaasneb aga kodu soetajal alati risk, et mõni naaber oma maja õigeaegselt valmis ei ehita. Ega keegi ju segutünni naaber olla taha.

Kontseptsioone on muudetud kohati isegi niipalju, et eramajadega piirkonda on ehitatud madalaid korterelamuid. Üksikuid positiivseid näiteid on ainult piirkondades, kus majade maksumused küündivad kümnetesse miljonitesse kroonidesse ja uute hoonestamisele tulevate kruntide arv on väga piiratud.

Kindlasti on viimaste aastate jooksul lisaks nõudlikele klientidele arenenud ka arendajad. Väärtused, mis olid esikohal viis aastat tagasi, on täna võib-olla olulised, kuid mitte kõige tähtsamad. Inimesed on hakanud rohkem väärtustama looduslähedast elukeskkonda, puid ja põõsaid ning ?rohkem õhku? enda ümber. Merelähedus on prioriteetne kriteerium olnud alati.

Vilgas ehitustegevus, mis on erinevate arenduspiirkondade ümber käinud, on loomulikult kasvatanud ka nende piirkondade ja kruntide väärtust. Haabersti infrastruktuuri objektide areng on olnud muljetavaldav. Viis aastat tagasi kasvatati seal kurke, kus praegu on Rocca al Mare kaubanduskeskus ja Saku Suurhall.

Loogiline on, et oma osa on sellel ka Tiskre ja Kakumäe elamurajoonide arendustegevusel. Tänu sellele, et keskkond on väga hästi välja arenenud, rajatakse Tiskresse ja selle lähedale järjest uusi arenduspiirkondi. Kes teadis Tiskrest kui kohast, kus elada, kuus-seitse aastat tagasi? Tiskre oja ehk teati, aga ei palju enamat. Analoogseid arenduspiirkondi ja projekte on Tallinnas muidugi teisigi ja ega areng ei seisku, kui ainult nõudlust on.

Kõik see on toonud Tallinnasse väga palju uusi majaomanikke. Pangad on saanud laenu anda. Ehitajad on saanud tööd. Inimesed on saanud uued kodud. Edasisi trende analüüsides tuleb märkida, et elamuehituse tsükkel on selleks korraks harjast üle.

Hoiatav signaal edaspidiseks on tänased ja tulevased potentsiaalsed ostjad, kelle krundi ostu ja majaehituse rahastamine põhineb optimistlikel sissetulekutel, kuid tegelikkuses põhjustab kuusissetuleku vähenemine ka 1000 kr võrra juba igakuiseid makseraskusi ning elamiseks raha ei jätku.

Autor: Urmas Laur