Uus aasta toob käibemaksu arvestamisse muutusi

Alljärgnevalt eesootavatest olulisematest muudatustest:

Uue seaduse § 2 lg 1 järgi on käibemaksukohustuslane isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- ja linnaasutus, kellel tekib maksustatav käive ettevõtluse tulemusena, sealhulgas Eestis ettevõtlusega tegelev mitteresident tulumaksuseaduse tähenduses ja Eestisse teenust importiv isik. Seega maksukohustuslase mõistet laiendati ? maksukohustuslane on järgmisest aastast alates ka teenust importiv isik.

Maksukohustuslaseks registreerimise kord on uuest aastast põhimõtteliselt sarnane kehtivaga (§ 9). Erinevuseks on asjaolu, et tagasiulatuvalt käibemaksukohustuslaseks registreerimisel ei ole maksukohustuslasel enam õigust maha arvata teatud perioodil kaupade ja teenuste soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu (sisendkäibemaksu), vaid tal on kaupade ja teenuste käibelt käibemaksu arvestamise ja tasumise kohustus (§ 11, lg 2).

Maksustama hakatakse teenuse importi. Teenuse impordiks on § 6 lg 3 kohaselt järgmiste teenuste saamine Eesti maksukohustuslase poolt mitteresidendilt (v.a nende saamine mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu).

Nende teenuste ostmist välisriigi juriidiliselt isikult hakatakse maksustama ostja juures, mis on mõneti sarnane kehtiva korraga metsamaterjali maksustamisel. Juhul kui maksukohustuslane kasutab ülalnimetatuid teenuseid oma maksustatava käibe tarbeks, siis deklareerib ta käibedeklaratsioonil üheaegselt nii maksmisele kuuluva käibemaksu kui ka mahaarvamisele kuuluva käibemaksu. Seega ei tule käibemaksu sisuliselt tasuda. Reaalselt tuleb käibemaksu tasuda vaid juhul, kui neid teenuseid ostetakse mitteettevõtluse või maksuvaba käibe tarbeks.

Samas loetakse nende teenuste osutamist Eesti maksukohustuslase poolt mitteresidendile (v.a mitteresidendi Eestis asuvale püsivale tegevuskohale) teenuse ekspordiks ning maksustatakse 0lise määraga (§ 5, lg 2, p 1; § 7, lg 2, p 5).

Lahenduse on leidnud nn pastapliiatsi probleem. Uue seaduse § 3 lg 2 p 8 järgi ei teki kauba käivet ettevõtluse huvides, kui reklaami eesmärgil antava kauba väärtus ei ületa 50 krooni või kui kauba näol on tegemist mittemüüdava näidisega.

Maksuvaba käibena ei käsitleta enam riikliku postiside teenust, vaid universaalset postiteenust (§ 18, lg 1, p 1). Uuel aastal kehtima hakkavas postiseaduses on sätestatud universaalse postiteenuse mõiste (§ 3; RT I 2001, 64, 367).

Üldjuhul laieneb järgmisest aastast mittetulundusühingute ja sihtasutuste maksubaas. Uuel aastal loetakse maksuvabaks käibeks teenus, mida mittetulundusühing tasuta osutab oma liikmele ning mittetulundusühingu poolt füüsilisele isikule osutatav spordirajatise või -vahendite kasutamise teenus (§ 18, lg 1, p 3). Kehtiva seaduse kohaselt ei loeta ettevõtluseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevust.

Kehtiva korra järgi on maksuvaba käive eluruumide üürile andmine ja eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule. Uue käibemaksuseaduse § 18 lg 2 p 2 kohaselt on maksuvaba käive igasugune kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule.

Senini ei olnud kinnisasja müük ettevõtlus, kuna kinnisasja ning ehitist kui vallasasja ei loetud kaubaks. Uue seaduse kohaselt on ka kinnisasi kaup (§ 3, lg 3), kuid kinnisasja müüki ei maksustata, kuna seda käsitatakse maksuvaba käibena (§ 18, lg 2, p 3). Erandina maksustatakse võõrandamise eesmärgil ehitatud ehitise ja selle aluse maa võõrandamist selle ehitise esimese omaniku poolt ning ehitiseta krundi käivet.

Uues seaduses ei ole täpsustatud, et ehitisele, mis ei ole veel kinnistusse kantud, rakendatakse kinnisasjaga seonduvaid sätteid. Seega tuleks hakata uuest aastast maksustama kinnistusse kandmata eluruumide üürile andmist ning nende võõrandamist. Samas on ka edaspidi kinnistusse kandmata eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule maksuvaba käive.

Uue käibemaksuseaduse järgi on maksuvabaks käibeks edasimüüdav kaup, mille soetamisel ei olnud maksukohustuslasel õigust vastavalt käibemaksuseadusele sisendkäibemaksu ei osaliselt ega täielikult maha arvata (§ 18, lg 2, p 4). Näiteks ei pea asutused kasutatud põhivara müüki maksustama, kui need soetati kunagi mitteettevõtluse tarbeks ning nende soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu ei arvatud maha oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust.

5 määraga hakatakse maksustama etenduse või kontserdi korraldamist riigi-, munitsipaal- või etendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et etenduse või kontserdi korraldajal ei ole maksustamisperioodil teadaolevat samal kalendriaastal tekkinud maksuvõlga ja riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad tema kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti (§ 17, lg 2, p 6). Nimetatud säte ei ole paraku üheselt mõistetav. Näiteks, kes on teadaolev maksuvõlgnik.

Käibe toimumise aega arvestatakse uues seaduses põhimõtteliselt sarnaselt kehtiva korraga (§8). Erinevalt kehtivast korrast ei ole enam käibe toimumise aja momendina eraldi märgitud kauba vahendajale või komisjonärile lähetamist. Käibe toimumise aega hakatakse nüüd varaseima momendi järgi arvestama ka juhtudel, mida senini maksustati teenuse osutamise või kauba lähetamise kuu järgi, nagu: kinnis- ja vallasvara kasutusrent ning kauba kapitalirent; vee- ja kanalisatsiooniteenused; elektriside teenused; eluruumide üürileandmine ja teenuste osutamine eluruumi omanikule hoolduslepingu alusel; soojusenergia, gaasi ja elektrienergia käive. Erand on sätestatud kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest sihtotstarbelise toetuse saamisele.

Toetuse saamist ei käsitata kauba või teenuse eest maksmisena ehk teisisõnu toetuse saamist ei loeta käibe toimumise ajaks (§ 8, lg 2).

Uuest aastast ei arvestata kaupade eksportimisel käibe toimumise aega enam üldise korra kohaselt (st varaseima momendi järgi), vaid käibe toimumise ajaks sätestatakse päev, mil kaup vabastatakse tolliseaduse tähenduses (§ 8, lg 4).

Uuest aastast peaks maksustatava väärtuse koosseisu arvama ka kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla-, või linnaeelarvest maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise toetuse (§ 14, lg 2). Selle rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel rahandusminister.

Loodetavasti on pärast korra kehtestamist arusaadav, kuidas hakatakse toetusi maksustama. Praegu jääb see arusaamatuks, kuna käibe toimumise aja arvestamisel on seaduse § 8 lg 2 kirjas, et kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks riigi-, valla- või linnaeelarvest sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata kauba või teenuse eest tasumisena. Seega käibe toimumise aega peaks arvestama kauba lähetamise või teenuse osutamise või nende eest arve väljastamise järgi, mis on aga oma olemuselt raskesti määratletav. Näiteks pole võimalik bussipileti müümisel täpselt määratleda, kui suures summas suureneb teenuse maksustatav väärtus eelarvest saadava toetuse tõttu.

Uue seaduse § 13 lg 4 sätestab, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsioonis. Kreeditarve peab olema esitatud konkreetse arve kohta ja sellel peab olema viide varem esitatud arvele.

Uus käibemaksuseaduse § 20 lg 6 sätestab, et maksukohustuslane tasub registrist kustutamisel käibemaksu võõrandamata kaupadelt juhul, kui ta on nende soetamisel käibemaksu maha arvanud. Kaupade maksustatav väärtus on sel juhul turuhind.

Kehtiva korra kohaselt ei saa käibemaksu maha arvata:

1) külaliste vastuvõtul ning oma töötajate toitlustamisel ja majutamisel kasutatud kaupade ja teenuste eest tasumisel;2) sõiduauto soetamisel ja kapitalirendile võtmisel (v.a sõiduauto soetamisel või kapitalirendile võtmisel maksukohustuslase poolt, kes tegeleb sõiduautode müügiga või vallasvara kasutus- või kapitalirendiga ja kelle põhikirjas on vastav tegevusala ette nähtud), samuti sõiduautode tarbeks mootorikütuse soetamisel.

Uues seaduses on tehtud ka mõningaid järeleandmisi.

Kui käesoleva korra kohaselt ei saa töölähetusega seotud majutusteenuse ostmisel tasumisele kuuluvat käibemaksu maha arvata, siis uues seaduses on sätestatud erandina, et käibemaksu mahaarvamise piirangut ei rakendata töölähetuses kasutatud majutusteenuse eest tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamisel (§ 21, lg 1). Samuti on laiendatud ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamise või kapitalirendile võtmise ning sõiduauto tarbeks kasutatava mootorikütuse soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist. Järgmisest aastast saab üldjuhul nende kaupade soetamisel 2/3 sisendkäibemaksust maha arvata (§ 21, lg 2). Sõiduauto soetamisel või kapitalirendile võtmisel võib kogu sisendkäibemaksu maha arvata maksukohustuslane:

1) kelle tegevusala on sõiduautode müük või vallasasjade kasutus- või kapitalirendile andmine ja selle tegevusala kohta on äriregistrisse tehtud kanne ja seda tingimusel, et maksukohustuslane ei võta neid sõiduautosid ise kasutusele;2) kelle tegevusala on teenuse osutamine sõiduautoga ja selle tegevusala kohta on äriregistrisse tehtud kanne.

Praegu ei saa käibemaksu maha arvata kaupade ja teenuste soetamisel juhul, kui tehingu maksustatav väärtus ületab 50 000 krooni ning selle eest tasutakse sularahas. Uues seaduses nimetatud piirangut enam ei ole.

Sisendkäibemaksu ümberarvestuse kohustus põhivara soetamisel on edaspidi pikem. Praegu kehtiva korra kohaselt maksukohustuslane, kes kasutab soetatud põhivara nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe jaoks, korrigeerib mahaarvatud käibemaksusummat kolme aasta jooksul vastavalt põhivara kasutamisele maksustatava käibe tarbeks.

Järgmisest aastast jälgitakse ja tehakse sisendkäibemaksu osas ümberarvestust viie aasta jooksul põhivara soetamise aastast alates (§ 23, lg 4).

Järgmisest aastast hakatakse metsamaterjali ja saematerjali transporditeenust ning valmistamisteenust maksustama üldises korras ? st teenuse eest tasub käibemaksu teenuse osutaja.

Endiselt maksustatakse kasvava metsa raieõiguse ning metsa- ja saematerjali võõrandamist ostja juures juhul, kui nii müüja kui ka ostja on registreeritud maksukohustuslased (§ 32). Uue seadusega sätestatakse ka saematerjali mõiste ? selleks on EKN rubriiki 4407 kuuluv pikikiudu saetud või lõhestatud ja vineerlõigatud või ringkooritud puit paksusega üle 6 millimeetri. Seaduse järgi peab nimetatud toodete müüja tegema märke arvele selle kohta, et ostja tasub käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna. Kui sellist märget arvel ei ole, peab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna arvestama kauba müüja.

Autor: Sirje Pulk