Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohtuniku töötasu peab olema seotud riigi keskmise palgaga

28. august 2001, 00:00

Äripäeva 21. augusti numbris ilmunud arvamuses informeeriti lugejat sellest, et eelmisel aastal tõsteti ministrite, kohtunike ja tippametnike töötasu (vt. Avaliku sektori palganõiaringi saab murda ). Selline info on osalt eksitav. Kohtunike kui kõrgemate riigiametnike palka pole viimase kolme aasta jooksul tõstetud.

14. juunil 2000 vastuvõetud seadusega seoti peaministri ja ministrite palk keskmise palgaga. Peaministri ametipalga koefitsient on 6.0 ja ministritel 5,5, lisaks makstakse neile esinduskulusid 20, niisamuti riigikogu liikmetele. Aastatagune seadusemuudatus lahutas kohtuvõimu palga täitevvõimu palgast, see pole seotud ka parlamendiliikme (s.o keskmise) palgaga.

Kohtunike ametipalk on seotud ministeeriumi kantsleri ametipalgaga. Viimastel aastatel pole ühtegi kantslerit, kelle töötasu piirduks vaid ametipalga (12 500 krooni) ja staa?itasuga. Samuti on teiste riigiteenistujate töötasud valitsuse määruse alusel makstavate lisatasude arvel tõusnud. Valitsuse kehtestatud tulemuspalga põhimõte võimaldab riigiametnikele lisaks maksta tulemuspalka. Tekib õigustatud küsimus ? kas ka kohtunikele? On see üldse õige, et täitevvõim ? justiitsministeerium ? kureerib kohtuid, vähendab mõne kohtu eelarvet, maksab I ja II astme kohtunikele tulemuspalka. Milliste hindamiskriteeriumite alusel see toimub, on Eesti Kohtunike Ühingule teadmata.

Kohtuniku töötasu peab olema selgelt määratletud ja seotud ühtse printsiibi alusel täitev- ja seadusandliku võimuga, s.o riigi keskmise palgaga. Seda nõuab põhiseaduses sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Tundub, et riigikogu ja valitsuse liikmed on selle põhimõtte unustanud.

Vältida tuleb olukorda, kus täitevvõim manipuleerib kohtuniku töötasuga, lugedes üht osa töötasust nn tulemustasuks. Euroopa Liiduga ühinemise monitooringus ?Kohtute sõltumatus Eestis? on kritiseeritud eelarve kujundamist, kus justiitsminister saab I ja II astme kohtute eelarvete summasid kanda ühelt kulurealt teisele.

Riigieelarves on kohtutele määratud summad viimastel aastate vähenenud. 1999. a oli I ja II astme kohtutele ette nähtud ca 215,8 ja Riigikohtule 18,2 mln krooni. Mullu olid need summad ca 200 ja 16,15 ning tänavu 187,4 ja 18,7 mln krooni. Aastal 2000 kulutati kohtusüsteemile 0,27 SKPst.

Üldise elukalliduse juures on nimetatud arvud tähelepanuväärsed. Need tekitavad küsimuse, kas riik saab endale lubada olukorda, kus näiteks omavalitsuse osakonnajuhataja ja linnasekretäri töötasu on suurem kui riigikohtunikul, s.o põhiseadusliku järelevalve kohtu kohtuniku (18 750 krooni), I astme (14 375 krooni) ja II astme (16 250 krooni) kohtuniku töötasust.

Kohtunikel on lubatud lisaks põhitööle tegelda pedagoogilise tööga. See võib luua olukorra, kus lisategevus muutub paremini tasustatavaks kui põhitegevus. Samas sõltub kohtunikkonna otsustest vaidlevate poolte saatus. Õigusemõistmise kättesaadavus ja kiirus on sõltuvuses kohtunike arvust ja kvalifikatsioonist.

I ja II astme kohtuniku kohtade ja eelarve üle peab arvestust justiitsministeerium. Eesti 221 I ja II astme kohtuniku kohast on pikemat aega täitmata 14 kohta, sellele lisandus suvel veel üks koht Tartu maakohtus. Kuritegevuse kasv (seda just eriti suurlinnades), avastatud kriminaalasjade, tsiviil- ja haldusvaidluste igaaastane tõus eeldab I ja II astme kohtute haldajalt justiitsministeeriumilt tõhusamat tegevust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing