Kümme raisatud aastat

28. august 2001, 00:00

Paljude venelaste jaoks on august dat?a-kuu. Kuid sellest kuust on kujunemas traditsiooniline aeg, mil muuta riiki. August 1991 oligi selline aeg minu valitsuse vastu üritatud riigipöördekatse pärast. Riigipöördekatse kukkus läbi, kuid Venemaa muutus igaveseks. Ka tänavu augustis oleme (rahulikumalt) ametis täitevvõimu uuendamisega Venemaal ja ühtlasi teeme jätkuvalt jõupingutusi korrigeerimaks paljusid president Jeltsini 1991. aasta augusti kiiluvees tehtud muudatusi.

Rumal turureeglite kehtestamine pea iga ühiskonna aspekti üle ? seda toetas väike inimeste ring Jeltsini valitsuses ? on andnud maad tasakaalustatumatele jõupingutustele reformimisel. Juulis ilmnes, et vasakpoolseid tendentse avaldub valijaskonna seas arvatust enam. See tõik ei jäänud president Putinil märkamata.

Putini algatusel tehti mitmele komisjonile ülesandeks analüüsida olulisi reforme, samuti suundi, mida Venemaal nüüd tuleks võtta. See võimaldas võtta arvesse varem ignoreeritud vaateid poliitikas. Näiteks töötas üks presidendi komisjonidest positiivsel viisil ümber restruktureerimiskava, mille Jeltsini endine majandusguru Anatoli T?ubais kavatses peale sundida Ühendatud Energiasüsteemidele (Venemaa elektrimonopol). Ka uue tööseadustiku koostamisel, elamumajandus- ja pensionireformis ning rahva haridusstruktuuride täiustamisel mängisid võtmeosa sotsiaalset mõõdet arvestavad seisukohad.

Putin lähtus arusaamast, et ühiskondlikud tingimused halvenevad jätkuvalt. Soovitud tulemusi pole veel näha, ometi sõltub nende ilmnemine sama palju avalikkuse suhtumisest kui ametlikust poliitikast. Muljet avaldab Putini realism ning tema teguviisid suudavad kindlustada enamuse toetuse elanikkonna seas. Jeltsini ajal oli avalik arvamus reformidest halvustav.

Venemaa Ühinenud Sotsiaaldemokraatlik Partei (VÜSDP), mida aitasin rajada, on üks jõud, mis toetab Putini uue suuna otsinguid. Meie veendumus on, et näiteks hariduses valitseb praegu seadusetus. Põhiseadus annab muidugi valitsuse tagatise igaühele vabaks juurdepääsuks tasuta haridusele ning tasuta kõrghariduse neile, kes pääsevad kõrgkooli konkursi alusel. Sellele vaatamata valitseb rahaahne haridussüsteem. Riigifinantseerimise suurendamine on eluliselt tähtis, kui vene haridus tahab maailma standarditega sammu pidada ja neist parem olla. Õpetajatele tuleb maksta praegusest vähemalt kaks korda rohkem ? nende palgad on vaid pool (kehvalt tasustatud) tööliste palkadest.

Raha kokku kraapiv suhtumine ulatub ka tervishoidu, kus riiklikest ja kohalikest haiglatest tulu väljapigistamine on veel üks seadusetuse tulemus. Aga selgi puhul tagab põhiseadus tasuta meditsiiniabi. Paraku pole tasuta meditsiiniabi enamikule inimestest enam kättesaadav, rahva tervislik seisund aga halveneb.

Sotsiaaldemokraadid soosivad sotsiaalset riiki, mistõttu me hoolimata toetusest president Putinile siiski kritiseerisime uut Tööseadustikku. Muidugi tuleb arvestada turuvajadustega, ent tööseadust ei tohi koostada üksnes tööandjate huvides. Inimlikud huvid peavad olema üle kõige. Muidu on tulemuseks sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus. Kui valitsus tahab arendada rahvaga ühiskondlikku partnerlust, siis peab ta alustama tööõigusest.

Mis puutub elamumjanadusse ning kommunaalteenuste reformi üldse (nt elekter), näib ametlik poliitika paraku vooluga kaasa minevat. Miks peavad inimesed maksma rohkem selleks, et varjata administratiivset ebapädevust?Kui teenindus töötab tõhusalt, kasutatakse gaasi, elektrit ja vett säästlikult. Seega pole tarvis tõsta tohutult hindu, et ülekulutust kontrollida. Kavandatud viisil reformi elluviimine tekitab vaid uusi eramonopole, mida on veel raskem taltsutada kui riigi omi.

Kümnendi ebaõnnestumiste põhjus on tõsiasi, et reformijad ei ole mõelnud inimestele, kelle elu nad reformisid. Nad ei arvestanud oma skeemide mõjuga argielule. Ent sotsiaalset kooskõla pole, kui reformi tulemusena kasvab inimeste seas kulutamine enam kui poole võrra, samal ajal palgad kerkivad vaid veerandi jagu. Selline lähenemine loob ebastabiilsuse, nagu Jeltsini ajal liigagi sageli nägime.

Kõik, kes peavad demokraatlikke õigusi, sotsiaalset õiglust ja rahva heaolu rohkemaks kui tühjad sõnad, peavad toetama Putini jõupingutusi rekonstrueerida meie maa ausal viisil igaühe jaoks. Kuid ka Putin peab mängima oma osa ning hindama inimesi enda ümber nende pühendumise järgi tema reformide perspektiivile, mitte toetuse pärast talle isiklikult ? siis on Putini taktika realistlik ja sotsiaalselt elujõuline. Tänavu augustis, kümme aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on venelastel lõpuks võimalus konsolideerida oma ühiskonda ümber konstruktiivsete sihtide. Pärast raisatud kümnendit ei saa me endale lubada selle võimaluse möödalaskmist.

Autoriõigus: Project Syndicate

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing