Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Analüütikud Eesti keskmisest palgast
Praeguste makromajanduslike väljavaadete juures oleks tark palga tõstmistega pisut viivitada, et oodata ära olukorra selginemine välisturgudel. Eesti on tänu oma madalale keskmisele palgatasemele küll suhteliselt erandlikus seisus võrreldes arenenud riikidega, kuid madala palgatasemega riike on teisigi. Kui soovime vähemalt lähiaastatel säilitada oma konkurentsivõimet nende riikide suhtes, siis ei saa palga kasv olla liiga kiire. See ei tohiks olla püsivalt kiirem tootlikkuse kasvust, sest selline olukord poleks jätkusuutlik. (ÄP, 28.08.2001)
Eesti staatus olulise allhankijana on mööduv üleminekuroll ning rõhk suurema lisandväärtusega tootmise ja teenindussfääri arengule on Eesti puhul ainuõige samm. Selline taseme tõus vajab investeeringute suurendamist inimkapitali kvaliteedi parandamisse ja tehnoloogiasse, sest viimaste aastate investeeringumahud jäävad paraku tagasihoidlikuks. Konkurentsi suurenemine ning ümbrikupalkade vähenemise fenomen iseloomustab hästi kiirelt kasvavaid palku kinnisvara valdkonnas ning teeninduses ja kaubanduses. Ehkki palgatõusu dünaamika peaks eelolevatel perioodidel pisut vähenema ka nimetatud aladel, jääb teenindussfäär jätkuvalt majandussfääriks, kus palgatõus jätkab ka tulevikus kiiremat tõusu kui riigi keskmine palk. (ÄP, 28.08.2001)