Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euro jõuab rahva ette
Samuti arutab pank täna Euroopa laenuintresse.
Uus raha jõuab Eestisse veel enne 1. jaanuari, mil euro Euroopa Liidu 12 liikmesriigis reaalselt ringlusesse läheb, kinnitas eile Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots. Ka pannakse kupüürid tutvumiseks välja, kuid kas see toimub Eesti Panga muuseumis klaasi all või mingil muul moel, on esialgu otsustamata.
Sarnaselt täna algava Euroopa Keskpanga infokampaaniaga käivitab Eesti Pank septembrist ürituste seeria Eesti avalikkuse ja ettevõtjate teavitamiseks.
?Teema vajab pidevat ülekordamist, et kuluks pähe, et Soome mark kaob ja Saksa mark kaob,? ütles Toots. Üks üritus on kindlasti oktoobris teist aastat toimuv börsimess Rahakompass, kus Eesti Pank seab üles eurot puudutava info.
?Nii eraisikutel kui ettevõtetel tasub üle vaadata võimalikud valuutavarud, et jõuaks õigeks ajaks ümber vahetada,? ütles Toots.
Kaks kuud pärast 1. jaanuari võtavad kauplused ja pangad siiski vastu ka käibelt kaduvaid rahvusvaluutasid, mistõttu aastavahetusel eurotsoonis viibivatel eestlastel ei maksa väga muretseda.
Kokku tuleb käibele kaheksa eri münti vääringus 1 sent kuni 2 eurot ning seitse kupüüri nominaalväärtusega 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot.
Viimane neist, viiesajane, mis vastab 7825 Eesti kroonile, on juba nimetatud ?gangsterikupüüriks?, sest ahvatleb võltsijaid ning võimaldab suurt hulka sularaha transportida mitme suure spordikoti asemel diplomaadi käsipagasis.
Veelgi pingsamalt kui teavet uutest rahatähtedest oodatakse täna keskpanga pressikonverentsilt otsust Euroopa laenuintresside kohta.
Pärast USA keskpanga seitset intressikärbet on surve Euroopa Keskpangale pidevalt kasvanud. Põhjuseks Euroopa aeglustuv majanduskasv, mida ka Rahvusvaheline Valuutafond oma viimases maailmamajanduse ülevaates järsult alandas. Mulluselt 3,4 protsendilt aprillis ennustatud 2,4 protsendi asemel kahele protsendile.
?Otsus mais intresse alandada oli õige, kuid ruumi intressikärbeteks on veel,? kirjutab fond enne ametlikku avaldamist meediasse jõudnud dokumendis.
Uudisteagentuuri Reuters küsitluses läinud nädalal uskus 41 analüütikut 55st Euroopa laenuintresside alanemist vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra. Kui mitte täna, siis hiljemalt septembris.
Selleks on eeldused loonud inflatsiooni alanemine maikuu rekordiliselt 3,4 protsendilt juulis 2,8 protsendile, mis on lähemal Euroopa Keskpanga 2 laele. Samas tekitab muret ootamatult kiire rahapakkumise kasv, mida vaadeldakse kui eelinfot tulevase inflatsioonisurve kujunemisel. See kasvas eurotsoonis neljandat kuud järjest ning oli panga sihiks seatud 4,5 protsendi asemel juulis 6,4.
Euroopa Keskpank on korduvalt kinnitanud, et peab hinnakontrolli majanduskasvu kiirendamisest olulisemaks, mistõttu rahapakkumise kasv pani analüütikud kõhklema. ?Intresside alandamine 25 baaspunkti võrra näib sel nädalal võimalik, kuid kaugeltki mitte kindel,? kommenteeris Schroder Salomon Smith Barney analüütik ajalehele Financial Times.
Lootust annab panga väide, et rahapakkumise kiire kasv on ?ajutine hälve?, mille taga on osaliselt börsilangusest tingitud raha vool aktsiatest pangahoiustesse. Kui aga intressid täna muutmata jäävad, sunnib see meediat keskenduma päeva teisele põhisündmusele ? eurokupüüride tutvustamisele.
___________________________________________
eurokupüüride kohta saab teavet