Hädakaitse pole rünnak

30. august 2001, 00:00

Kriminaalkoodeksi kohaselt on hädakaitse kaitsjat ennast; teist isikut või nende õigusi; ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine, hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve.

Vastavalt seadustele on hädakaitses toime pandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire, st kaitse ei olnud ilmses mittevastavus ründe iseloomu ja ohtlikkusega.

Hädakaitse käigus ründajale tekitatud kahju on seaduste kohaselt kaitsja poolt sunnitud tegevus, millega hoitakse ära õigusvastane tagajärg, näiteks kehavigastus või isegi inimese surm, õiguspärase hädakaitse korral on nii kriminaal- kui tsiviilõiguslik vastutus kaitsja suhtes välistatud. Hädakaitse eeldab alati kaitsja poolt ründaja suhtes aktiivset tegevust (ründe pareerimine, ründe lõpetamine).

Kuna hädakaitse on seotud teatud riskiga, siis seadus ei pane kodanikele kohustuseks teostada õigusvastase ründe korral hädakaitset, sest inimesed ei oska seaduse mitte tundmise korral alati hinnata olukorda, millesse on satutud või ei tunnetata kahju tekkimise astet.

Seadustest lähtuvalt on hädakaitse teostamine kodanikele pigem moraalne kohustus, igal kodanikul on õigus aktiivsele kaitsele olenemata sellest, kas tal oli võimalus põgeneda, pöörduda abi saamiseks kaaskodanike, politsei poole või valida mõni muu vahend mitteaktiivseks vastutegutsemiseks ründele.

Õigust hädakaitsele omavad kõik kodanikud, kuid teostada seda õigust võib ainult teatud tingimuste olemasolul: st rünne peab olema õigusvastase iseloomuga, rünne peab olema reaalselt teoksil ( lüüakse, lastakse?.) ning rünne peab olema tegelik (tõene) aga mitte näiline. Näiliku ründe korral reaalset rünnet ei toimunud.

Näiliku hädakaitseseisundi puhul on kriminaalvastutus välistatud üksnes siis, kui kogu eelnev situatsioon andis kaitsjale küllaldase aluse arvata, et ta tõrjub tõelist rünnet.

Hädakaitse seisund tekib momendist, kui ründaja hakkab reaalselt oma tegevusega teostama sellist rünnet, mis seab vahetult ohtu rünnatava tervise või elu, hädakaitseseisund kestab ajaliselt niikaua, kui ründaja vahetpidamata teostab sellist rünnet, mis seab vahetult ohtu rünnatava tervise või elu. Hädakaitse alla ei loeta enneaegset ja hilinenud kaitset.

___________________________________________

Karistusseadustik

§ 28. Hädakaitse
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

§ 57. Karistust kergendavad asjaolud
8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel

Kriminaalkoodeks

§ 13. Hädakaitse
(1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine.
(2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire.
(3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele.

§ 104. Tapmine hädakaitse piiride ületamisel
Tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel ? karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 110. Üliraske kehavigastuse tekitamine hädakaitse piiride ületamisel
Üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel ? karistatakse rahatrahvi või arestiga.

Haldusõiguserikkumise seadustik

§ 218. Haldusõiguserikkumise asja menetlust kõrvaldavad asjaolud
Haldusõiguserikkumise asja menetlust ei või algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada järgmistel asjaoludel:
4) kui isik on tegutsenud hädaseisundis või hädakaitseseisundis

Asjaõigusseadus

§ 41. Omaabi
(1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire.

Allikas: www.riigiteataja.ee

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:50
Otsi:

Ava täpsem otsing