Pankade 350miljoniline kingitus piimatööstustele

Kristina Traks 30. august 2001, 00:00

Eelmisel nädalal Hansapanga poolaasta tulemusi presenteerides ütles panga juhatuse esimees Indrek Neivelt, et tulemused on head suuresti sellepärast, et lootusetuteks arvatud laenud on hakanud panka tagasi tulema. Neivelt lisas, et halvad laenud on tagasi tulnud pea kõikidest sektoritest, välja arvatud piimandus.

Hansapanga peamine murelaps on Meieri Tootmise AS (endine Ühinenud Meiereid), kellele pank laenas 1998. aastal 100 miljoni krooni ringis. Mäletatavasti oli just siis Vene turu kõrgaeg ja laenuandmise mõte oli selles, et ettevõte saaks võimalikult palju võid põhjatuna tunduvale Vene turule müüa. Turg aga kukkus kinni, Ühinenud Meiereide endised omanikud ei suutnud muutunud turusituatsioonis ettevõtet vee peal hoida ja firma läks panga omandusse.

Hansapanga kõrgendatud äririski juhtimise osakonna juhataja Heino Lemsalu sõnul on piimandus kujunenud pangale tõesti mõnes mõttes keeruliseks sektoriks. ?Selle põhjusteks on investeeringud, mille ajastus kulmineerus 1998. aasta üldise majanduslanguse perioodi, ning liigne orienteeritus riskantsele Venemaa turule, samuti on praegu Eestis piimatööstuses tootmisvõimsusi üle,? räägib Lemsalu. ?Investeeringuid selles valdkonnas tehakse aga kindlasti ettevaatlikumalt ja läbimõeldumalt, orienteerudes enam Euroopa turu nõuetega vastavusse saamiseks.?

Meierei Tootmisest rääkides ütleb Lemsalu, et selles ettevõttes lähevad asjad siiski paremuse poole. ?Me pole küll sinisilmsed, kuid siiski on see ettevõte viimase kolme aasta jooksul esimest korda põhitegevuslikult kasumis ning vajalikud eeldused sisulisteks muutusteks on loodud,? ütleb Lemsalu. ?Loomulikult ei kavatse pank jääda piimatööstuse omanikuks, kuid nüüd on loodud eeldused ettevõttele strateegilise investori leidmiseks ilma liigselt kiirustamata,? räägib Lemsalu.

?Praegustes tingimustes me laenu põhiosa küll tagasi maksta ei suuda,? nendib Meieri Tootmise ASi juhatuse esimees Robert Jaani (pildil). ?Väljamüügihind peaks 10 protsenti tõusma, siis poleks ka laenu maksmisega probleemi.?

Jaani ongi palgatud Meieri Tootmisesse n-ö päästma hansapankurite raha ? ta peab mitu aastat kahjumis virelenud ettevõtte jalule upitama. Ülesanne pole kerge, sest hiiglaslike vanade tootmishoonete käigushoidmine on kallis lõbu, samuti on Jaani pidanud koondama 140 inimest ja koondada tuleb veel. Selle aasta esimesel poolel tootis aga ettevõte ikkagi iga kuu 28-29 miljoni kroonise käibe juures keskmiselt 2,5 miljonit kahjumit. ?Juuli oli kasumis, aga ta kisub jälle kahjumisse,? sõnab Jaani.

?Kuidas ma saangi toota kasumit, kui iga kuu läheb 250 000 hoonete kütmiseks, teist samapalju saaksin ma kaasaegse külmamajandusega kokku hoida,? ütleb Jaani. ?Meil on laboripinda kolme inimese kohta 500 ruutmeetrit, kuid kõike seda tuleb ju kütta.?

Miks siis pank kui omanik ei tee radikaalseid otsuseid? Jaani sõnul on panga otsus, et pankrotti ettevõtet ei lasta, kuid praegu ei suuda omanikud otsustada, kas ja kui palju panna ettevõttesse lisaraha, et see saaks tootmise kaasaegsemaks ehk siis efektiivsemaks muuta. ?Pangale pole just lihtne selgeks teha, et kui te panete siia veel näiteks 100 miljonit krooni, siis muutub teie investeering riskivabamaks,? ütleb Jaani.

Teine Hansapanga grupi suurklient piimanduses on Rapla piimatööstus. See ettevõte ehitas Hansa Liisingust laenatud 150 miljoni krooni abil võimsa eurotehase, lubades koos tehase avamisega oma kätte haarata kolmandiku Eesti piimatoodete siseturust.

Praeguseks on läinud nii, nagu konkurendid paar aastat tagasi ennustasid ? Lacto haardes pole kolmandikku siseturust ning järgmisel nädalal lõpetab ettevõte müügi Eestis, keskendudes vaid ekspordile.

Lacto juht Sander Kaus keeldub igasugustest kommentaaridest, mis tema juhitavat ettevõtet puudutavad. Põhjuseks toob ta selle, et varem pole tema käest kommentaare küsitud ning nüüd on juba hilja midagi küsida.

Konkurendid on kogu aeg sarjanud Lactot kui blufimeistrit ning imestanud ettevõtte ebaühtlaste rahaliikumiste üle. On tavaline, et Lacto jääb piimatootjatele mitme kuu piimaraha võlgu ning siis maksab korraga kõik ära. Enn Reisman Järvamaa Tootjate Ühendusest ütleb, et piimaraha kättesaamine on aeg-ajalt probleem eelkõige väiksematele tootjatele. ?Suurematest tegijatest on Lacto huvitatud, väiksemad aga kurdavad küll vahete-vahel, et on mitmekuine võlgnevus,? sõnab Reinsalu.

Maksuameti andmeil on Rapla Dairy võlg riigile 1,7 ja ASil Lacto 5,4 miljonit krooni.

Tallinna Piimatööstusel on Ühispangast 100 miljoni kroonine laen. Ettevõtte juhi Neeme Jõgi sõnul tehti ettevõttele 1999. aastal maksegraafik ja selle alusel makstakse nüüd laenu tagasi. ?Üldiselt pole muidugi piimatööstustel praegu laenude maksmine kerge, sest need laenud võeti ju Vene turu arvestusega,? sõnab Jõgi. ?Nüüd on tootmine vähenenud ja laenu abil soetatud tehnika efektiivsus langenud.?

Ühispanga teatel on neilt laenu saanud piimaettevõtted suutnud oma kohustusi korrektselt täita. Ühispanga hinnangul on riskantsem uute laenude andmine neile ettevõtetele, kes on orienteeritud vaid siseturule.

Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ütleb, et rahapuudus on tööstustel käes sellepärast, et tooraine hind oli sel suvel tavatult kõrge, samas väljamüügihinnad pole tõusnud.

Ka Robert Jaani sõnul teenivad praegu tööstuste arvel põllumees ja jaekaupmees. ?Vaadake, kuidas põllumehed elavad ? sularaha eest ostetakse traktoreid ja mitte ühe-, vaid mitmekaupa,? sõnab ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing