Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tee endale ise pension
Valitsusliit üritab vägisi noortele peale suruda kogumiskindlustust vanaduspõlveks. Äripäeva seisukohast on see põhimõtteliselt vale lähenemine ? riigi ülesanne on tagada inimestele riiklik pension sõltuvalt nende makstud sotsiaalmaksu suurusest riiklikusse pensionifondi, aga eeskätt peab ta looma võimalused vabatahtlikuks kindlustamiseks, mis annaks inimestele turvatunde, nende panusele ja võimalustele vastava äraelamise ka vanas eas.
ES Turu-uuringute ASi juunikuus läbiviidud küsitlus näitas, et kolmandik küsitletutest peab inimeste pensionipõlve kindlustamist eelkõige riigi ülesandeks. Üle poolte, 51 leiab, et see on nii riigi kui inimese mure ja 8 on arvamusel, et eelkõige inimene ise peab mõtlema oma tulevikule.
Märkimisväärne on see, et enamik nii vastanuist on nooremad inimesed, vanuses 20?39 aastat. Riigile loodavad rohkem vanemad, üleviiekümnesed inimesed ehk need, kes ei jõuakski, kui väga nad ka ei tahaks, pensionipõlveks kuigi suurt summat koguda.
Kogumispensioni seaduse koostajad väidavad, et just noortele tuleb pensioni kogumine teha kohustuslikuks, muidu ei paneks enamik neist pensionipõlveks raha kasvama ning mõnekümne aasta pärast tulevad, käsi pikal, riigilt abi paluma. Nad viitavad tõigale, et praegu on vaid 4 inimestest võtnud vabatahtliku pensionikindlustuse.
Mainitud küsitlus annab märku, et murrang on toimumas siiski ka inimeste mõttemaailmas ? noored, vastupidiselt üldisele arusaamale, on hakanud mõtlema vanaduspõlvele. Mõttest tegudeni jõudmine võtab vahest veel aega, aga pool teed on käidud.
Elu on noortele näidanud, et nende vanaemad ja vanaisad tulevad riikliku pensioniga (elatusraha I pensionisambast) hädapärast ots-otsaga kokku. Ei ole ka tulevikus loota, et vanainimene saaks I sambast raha enamaks kui esmasteks eluvajadusteks.
Noorte ees on selge valik ? soovid elusügisel enamat kui kõhutäit, pead ise selle eest elukevadel hoolitsema hakkama, lööd täna käega, pead piskuga leppima.
Tänased pensionärid on mõnes mõttes isegi paremas olukorras kui tööinimese teed alustavad ? enamikul esimestest on oma elamispind, erastatud kollaste kaartide eest. Teised saavad riigilt ?kingituseks? teistest kõrgema maksukoorma (+ 2 brutopalgast kogumispensioniks), mis tundub eriti ebaõiglane seetõttu, et iseseisvat elu alustavail on puudus kõigest ja eeskätt tuleb soetada eluase, laenuga.
Eesti probleem on see, et ülalpeetavaid on rohkem kui töötajaid, 1,4 miljoni elaniku kohta on tööga hõivatuid veidi üle 600 000. Uusi töökohti tuleb juurde vähe, vaid tänavu teises kvartalis oli olukord rõõmustavam ? tööga hõivatute arv suurenes 9000 inimese võrra. Ja lapsi sünnib vähe, erand oli ses suhtes vaid aasta 2000. Demograafid ennustavad peatset katastroofi.
Aga sundkogumispensioni kehtestamine ei muuda demograafilist situatsiooni põrmugi. Ses mõttes on viga üritada iga hinna eest käivitada kolmesambalist pensionisüsteemi ? see on liialt suurejooneline nii väikese rahvaarvuga ja vaesele riigile.
Praegu on selged põhjused, miks inimesed nii visalt end vabatahtlikult kindlustavad? liiga väike sissetulek; keeruline pensionisüsteem; umbusk pensionifondide suhtes (mitte asjata). Neile tulekski lahendus leida ? vähendada tulumaksumäära, loobuda sundkogumiskindlustusest ? muretu vanaduspõlve tagamiseks on tänapäeval veel muid võimalusi. Ning teha üheselt selgeks ? hea pensioni teeb inimene endale ise.