Uued nõuded autoveo korraldamisel

Viimastel aastatel on autoveo teenuseturul Eestis toimunud tõsised nihked ? juba tunda ja teada tegijatele on juurde tulnud uusi vedajaid, seda nii juriidiliste kui ka füüsilisest isikust ettevõtjate näol. Tunduvalt on uuenenud masinapark, kasvanud vedajate kutsoskused, tõusnud veoteenuse kvaliteet.

Ligemale aasta, alates 1. oktoobrist 2000, on riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise aluseks autoveoseadus. Seadus reguleerib tasulise autoveo, omal kulul ja kombineeritud veo korraldamist, samuti vedajate vastutust ja järelevalvet nende tegevuse üle.

Autoveoseaduses sätestati nõue, et riigisisest ja rahvusvahelist tasulist autovedu korraldatakse tegevusloa ja sõidukikaardi alusel. Selle nõude jõustumiseks jättis seaduseandja aasta, et ettevõtjad saaksid korrastada oma tegevust selliselt, et selle aasta 1. oktoobriks saaksid kõik seaduses esitatud nõutele vastavad vedajad tegevusload ning veoteenust osutavad autod sõidukikaardi.

Seaduse järgi on põhinõudeks tasulise autoveo tegevusloa taotleja majandusseisund. Taotleja peab tõestama, et tal on ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis. Ka peab tegevusloa taotleja vastama hea maine nõudele. Seaduse järgi peab ettevõtja olema kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse. Teine register saab praegu olla maksuameti maksumaksjate register, milles registreeritakse füüsilisest isikust ettevõtja. Äriregistri registrikaardi ärakirja või maksuameti registri väljavõtte esitab tegevusloa taotleja koos muude vajalike dokumentidega tegevusloa andjale.

Teede- ja sideministeeriumiga sõlmitud halduslepinguga sai õiguse anda riigisisese tasulise autoveo tegevuslubasid ja sõidukikaarte autoettevõtete liit. Liit alustas taotluste vastuvõtmist küll juba selle aasta 1. juunist, kuid tunneb sügavat muret taotluste esitamise senise venimise pärast. Seadus annab tegevusloa andjale taotluse menetlemiseks aega 30 kalendripäeva, seega peaksid ettevõtjad, kes tahavad jätkata või alustada riigisisest tasulist autovedu pärast 1. oktoobrit, taotlused esitama hiljemalt 1. septembriks.

Eesti inimene ei kiirusta eriti ei passi saamisel, ei juhilubade vahetamisel. Eks see ole ta oma asi. Siin tuleb aga lähtuda mitte niivõrd isiklikest, kui just üldsuse huvidest. Taotluste kuhjumine septembrisse võib tekitada oktoobris olukorra, kus toidukaup ei jõua poodi, ehitusmaterjal ehitusplatsile või praht prügilasse. Kannatab ka vedaja. Autoveoseadus sätestab, et juriidilisele isikule, kes korraldab autovedu tegevusloa või sõidukikaardita, määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni.