Vastuseta jäänud küsimused NRG suhtes

Lugesin huviga Kalev Kuke artiklit (vt. NRG on positiivne näide investori kaasamisest ÄP 29.08) sellest, kui positiivseks näiteks olla investori kaasamine NRG projekti ja otsisin sealt kasvõi ühte vastust avalikkusele muret tegevatele küsimustele. Kuid asjata, midagi sellist ma ei tuvastanud. Olid üksnes emotsioonid ja lahmivalt absurdsed süüdistused opositsiooni aadressil.

Kalev Kukk ei häbene valetada, et huvi NRG tehingu majandusliku külje vastu on olnud tagasihoidlik. Tegelikkuses on opositsiooni kogu aeg huvitanud ja huvitab nüüdki eelkõige selle tehingu majanduslik põhjendatus. Siiani puuduvad vastused küsimustele ? miks meil ikkagi on üldse vaja Narva Elektrijaamu erastada, milliseks kujuneb elektri hind ja milliseks ta võiks jääda siis, kui erastamist läbi ei viidaks.

Samuti ei leia vastust küsimusele, miks me tahtsime anda 16 miljardit maksvad Eesti Põlevkivi varad NRG-le algul tasuta ja nüüd tühise 460 miljoni krooni eest? Milleks me tahame loovutada elektrijaamade vähemusaktsiad sama odavalt?

Taastamisväärtus ja turuväärtus ei lange tihti kokku, kuid mulle on täiesti arusaamatu, miks tahab Eesti riik oma kümnetesse miljarditesse ulatuvaid varasid müüa siis, kui nende turuhind ulatub üksnes mõnesaja miljonini. Seda samal ajal, mil energia hind ja tootmiskulud ei ole veel omavahel kooskõlla viidud. Tegelikult me ju ei teagi, milline on elektrijaamade ja Eesti Põlevkivi aktsiate turuhind, sest valitsus on teinud kõik selleks, et me seda ei saakski teada.

Kalev Kukk on valitsuskoalitsiooni liikmena vastutav NRG tehingu tulemuste ees. Paraku ei anna ta endale aru, et ainuüksi tema pime usk sellesse lepingusse ei aita meid edasi. Kui ta ei oska lepingut toetades valijatele seletada, et miks tõuseb elektri hind kahe aasta pärast 3-4 kroonini, siis on miski üsnagi viltu. Pole ju valitsuse poolt parlamendile esitatud dokumentides sõnagi elektri hinnakujunduse valemi ega ka hinna võimaliku suuruse kohta. See leping ei saa kuidagi olla Eesti riigi huvides, sest Eesti riik ei koosne üksnes valitsusest.

Masendav on olnud valitsuse üleolev käitumine parlamendiga. Selles on hinnangud kokku langenud nii opositsioonil kui koalitsioonisaadikutel (Toivo Lipstok, Ivar Tallo). Selle asemel, et valitsus meile seletaks, mis siis tegelikult ja sisuliselt ikkagi toimub, on valitsus vassinud ja varjanud. Nii on Mart Laari valitsus teinud kõik, et rahvas Laari valitsust ja tema lepinguid ei usaldaks. Kuid ühes olen ma Kalev Kukega ühel meelel. Eestile on teatavaks õnneks see, et Vähi ja Siimanni valitsused valisid elektrijaamade erastamise partneriks NRG. Vastasel juhul oleks tulnud karta, et nii Narva Elektrijaamade kui Eesti Põlevkivi omanikuks võinuks saada Sposato või Angotti ja kõik riskid oleks sealjuures jäänud kanda Eesti maksumaksjale.

Mille pärast on just Eesti Euroopas see halb omanik. Ja halb valitsusringkondade hinnangul igal väidetaval juhul ? nii siis kui haldab oma varasid ja ka siis, kui ta neid müüb?

Autor: Liina Tõnisson