Eesti uurib oma konkurentsivõimet

Sirje Rank 31. august 2001, 00:00

Eesti võtab esimest korda osa Euroopa Liidus kolmandat korda läbiviidavast küsitlusest Community Innovation Survey, mis kogub kõigis riikides sarnase küsimustiku järgi andmeid ettevõtetes toimuvast uuendustegevusest. Küsitlejad on huvitatud nii uute või oluliselt täiustatud toodete ja teenuste turule toomisest kui täiustatud tootmisprotsesside rakendamisest.

Eestis on välja valitud üle 4000 firma, millest lõviosa moodustavad enam kui 10 töötajaga ettevõtted ning umbes 700 on väikefirmad.

Uuring annab kasulikku infot riigile, mis peab tagama ettevõtluse arenguks soodsa keskkonna, ning ettevõtjatele, kes saavad ülevaate oma alal toimuvast ning konkurentide tegemistest kõigis uuringuga hõlmatud riikides.

Uuringu tellija ning rahastaja on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning läbiviijaks statistikaamet. Esimesed ankeedid lähevad välja esmaspäeval.

?See aeg hakkab ümber saama, kus Eesti ettevõtted tegelesid igapäevase ellujäämisega,? ütles Eesti Tehnoloogiaagentuuri juht Alar Kolk. ?Rahvusvaheline konkurents sunnib arendama uusi tooteid ja tehnoloogiaid. Eriti sellises avatud majanduses nagu Eesti,? ütles Kolk.

?Kui firma näeb, et konkurendid tegelevad aktiivselt uuendusega, võib ta otsustada, et ka endal on viimane aeg sellega tegelema hakata,? ütles Kolk.

Uuringu positiivse kaastegurina nimetas Kolk ettevõtja võimalust saada küsimustele vastamise kaudu ettekujutus, kuidas innovatsioon firma arengusse süsteemselt sisse planeerida. Lisaks võimalusele uuenduse tähendusest paremini aru saada, sest ankeet annab hulga mõisteid ja selgitusi.

Riik omakorda vajab täpsemat informatsiooni firmades toimuva kohta majanduspoliitika koostamisel ning ettevõtluse arengut toetavate abinõude väljatöötamisel, ütles majandusministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse peaspetsialist Ott Pärna.

Seni on statistika ettevõtte tasandil Eestis sama hästi kui puudunud.

Pärna toonitas, et küsitluse andmed on siiski anonüümsed ning info üksikute ettevõtete kohta ei lähe kuhugi.

Uuringu eesmärk on saada ülevaade, kus Eesti oma innovatsioonipotentsiaalilt seisab. See on Pärna sõnul riigi konkurentsivõime hindamisel isegi parem näitaja kui SKT elaniku kohta, mida seni on kasutatud. Üks mõõdab tulemust, teine potentsiaali.

Praegu panustavad Eesti ettevõtted uuendusse suhteliselt vähe. Alar Kolgi sõnul näitas aga kevadine kandidaadi otsing Tehnoloogiaagentuuri innovatsiooniauhinnale, et Eesti tegelikud kulutused teadus- ja arendustegevusele võivad olla suuremad kui ametlikus statistikas märgitud 0,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

?Juba kolme-nelja firma küsitlemine andis arenduskuludeks üle 200 miljoni krooni,? ütles Kolk. Auhinna võitnud firma JOT investeeris üksi 80 miljonit, Silmet 30 miljonit krooni.

Innovatsiooniuuringu esialgsed tulemused valmivad 2002. aasta aprilli lõpuks ning saavad edaspidi kättesaadavaks nii poliitikaloojatele kui ettevõtjatele.

Uuring võimaldab Eestil võrrelda end Euroopa Liidu liikmesriikidega ning kandidaatmaadega, kus sarnast uuringut on tehtud juba Ungaris, Poolas ja T?ehhis. Väiksemas ulatuses Lätis ja ka Venemaal. Sama metoodikat, mis võimaldab riike omavahel võrrelda, on hakanud rakendama ka mitmed kolmandad riigid, nagu Kanada, Norra, Austraalia, Korea jt.

___________________________________________

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing