Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Island elab jõukalt ja väärikalt

Tõnis Arnover 31. august 2001, 00:00

?Olgem ausad, mitmed meie praegused suured sõbrad ja naabrid olid tol ajal islandlaste tunnustusavaldusest õige ?okeeritud,? ütles Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves Reykjavikis.

Kui vaadata Islandi münte, kus alates ühekroonisest ja lõpetades sajakroonisega on kujutatud kalu, siis on selge, mis on riigi rikkuse allikas ja majanduse alus. See on kalapüük ja kalatööstus, mis annavad riigi ekspordist kuni 70.

?Island on ainuke riik maailmas, kes on osanud ehitada korraliku majanduse põhiliselt kalandusele ja loonud maailma kõige efektiivsema kalalaevastiku,? ütleb firma Fishproducts International juhatuse esimees, Eesti aukonsul Islandis Jón Sigurdarson.

Island on oma põhilise majandusharuga väga järjekindlalt tegelenud ja seda hoolega kaitsnud. Oma kalapüügitsooni on ta alates 1952. aastast suurendanud neljalt meremiililt 1975. aasta 200 miilile. Samuti jälgib ta väga tähelepanelikult kalavarude suurust ja hoiab need korras. Nii hindab riigi rahvamajandusinstituut igal kevadel kalavarud ära, mille alusel määratakse järgmise aasta püügikvoodid, mis siis laevade vahel ära jagatakse. Brüsseli kalanduspoliitikat peab Island nõrgaks ning see on peamine põhjus, miks ta seni pole ELi astumisele mõelnud.

Näiteks mullu kevadel hindas instituut tursavarud järsult alla. ?Sellel olid õige rängad tagajärjed,? selgitab Islandi keskpanga juhatuse liige Igimundur Fridriksson. Majanduses asendus optimism pessimismiga, jooksevkonto puudujääk kasvas üle 10 SKTst, kroon sattus löögi alla, nii et keskpank pidi seda tugiostudega kaitsma. Raskusi süvendas veelgi tänavu kevadel toimunud kalurite streik, kus nõuti suuremaid palku ja kvoodisüsteemi muutmist. See langetas jälle krooni kurssi ja lisas niigi suurt inflatsiooni. Nüüd arvab keskpank, et kõige hullem on möödas, pealegi on märtsis vastu võetud uus keskpanga seadus aidanud krooni tugevdada.

Teine vaal, millel Islandi majandus seisab, on odav geotermiline energia, millega köetakse kuni 90 hoonetest ning millele on rajatud laienev alumiiniumitootmine. Kolmas tuluallikas on turism.

Viimased kümme aastat on valitsust juhtinud konservatiiv David Oddson, kes on palju rõhku pannud majanduse liberaliseerimisele, pankade erastamisele ning kõrgtehnoloogia edendamisele. Ja see poliitika on toonud edu. Island on jõudnud kalanduses kasutatava kõrgtehnoloogia, mobiiltelefonide arvu ja internetiühenduste poolest maailmas esikohale. Edukalt tegutseb operaatorfirma Hallo Frjals Fjarskipti, mis on loonud mitme miljoni suuruse numbrivaru ja müüb neid välismaalastele, kes saavad kus tahes välisriigis viibides võimaluse mobiiltelefoniga soodsa tariifiga kõnelda. Väga jõuliselt kasvab Eestis oma geeniprojektiga tuntud firma deCODE genetics, mis on kodumaale tagasi toonud mitmed maailmas nime teinud Islandi teadlased.

Kasvavad islandlaste investeeringud välisturgudele. Selle ala üks teerajajaid on investeerimispank Kaupthing. Panga tegevdirektori Kristin Petursdottiri sõnul on napi kolme aastaga loodud välisriikides seitse tütarfirmat, viimati osteti Helsingis väike maaklerifirma Sofi ja otsitakse sobivaid projekte ka Baltimaades. Panga hallatavad varad ulatuvad 39 miljardi Eesti kroonini. Suurt raha juurdevoolu annavad pensionifondid, kuhu inimesed peavad maksma oma sissetulekust 10?15.

Eesti soovib Islandiga koostööd teha kahes tema põhivaldkonnas ? kalanduse ja geeniprojekti alal, rõhutas Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Väga hea koostöö on Eesti ja Islandi vahel välja kujunenud Loode-Atlandi kalandusorganisatsioonis NAFO näiteks krevetipüügi alal, ütles Jón Sigurdarson. Tal on kahju, et Eesti ei kaitsnud oma ajaloolist kalapüügiõigust rahvusvahelistes vetes, mistõttu tema emafirma Scandsea grupp oli sunnitud oma kolm traalerit Eesti registrist välja kandma.

Vaatamata majanduspoliitika liberaliseerimisele pole Island Põhjamaadele omaselt unarusse jätnud väikese rahva sotsiaalset kaitset ja tulevikku. Kõrgharidus ja suures osas ka arstiabi on tasuta ning riik annab maja ehitamiseks inimestele pikaajalist subsideeritud laenu.

?Meie tugevus on selles, et oleme saatnud oma noori õppima paljudesse maailma ülikoolidesse. Pärast õpinguid naaseb enamik neist kodumaale, sest peale karjääri on elu ka nautimist väärt, ja nii üht kui teist pakub Island kindlasti,? ütleb Islandi suursaadik USAs Jón Baldvin Hannibalsson, kes vabal ajal kasvatab kodusaarel hobuseid.

USAs ülikooli lõpetanud Islandi välisministeeriumi osakonnajuhataja Hannes Heimisson kinnitas: ma ei mõelnud hetkekski Ameerikasse jäämisele.

Islandlaste vapruse, õiglase meele ja vabadusarmastuse juured peituvad sügaval ajaloos. Nende maailma esimene parlament Althing kogunes esmakordselt 930. aastal Thingvelliri orus, kus seejärel iga aasta kaheks nädalaks kokkutulnud otsustasid ühiselt oma saatust. Ühtlasi võib tollast kahesaja-aastast perioodi nimetada maailma esimeseks maksuparadiisiks, sest maksukohustust ei olnud. Väga elegantselt otsustasid nad ka aastal 1000 seoses ristiusu tulekuga paganate ja kristlaste rahumeelse kooselu, kui paganatel lubati oma riitusi jätkata, ainsaks tingimuseks seati, et seda tuleb teha ilma tunnistajateta.

Edasi tulid Islandil Norra aeg, Inglise aeg, pime Taani aeg ja siis Teine maailmasõda, mis erinevalt Eestist tähendas islandlastele vabanemist ja iseseisvuse taastamist. Asudes Ameerika ja Euroopa vahel näiliselt uhkes üksinduses, kasvas Islandi strateegiline tähtsus pärast ilmasõda tohutult. Et Lääne-Euroopa kartis 40.?50. aastail Vene laevastiku rünnakut Islandi ja Norra vahelt, siis on arusaadav, miks Islandist sai 1949 NATO asutajaliige ja miks sinna tuli suur NATO sõjaväebaas, selgitas Ilves. Ega see rahva seas väga populaarne olnud, sest tõi Islandile sama palju Ameerika sõjaväelasi kui oli seal elanikke, kuid sellega kaasnes saare infrastruktuuri väljaehitamine ja õige vaese saare jõukusele esimene alusepanek.

NATOst sai Islandi julgeolekupoliitika alus, mida täiendab 1951. aastal USAga sõlmitud kaitsealase koostöö leping. Islandil puudub oma kaitsevägi ja sõjaväekohustus, kuid sellele vaatamata kuulub talle võrdõiguslik koht NATO liikmesmaade seas. ?Ja muidugi ei küüni meie kaitsekulud 2?3 protsendini SKTst,? ütleb Islandi välisministeeriumi nõunik Bergdis Ellertsdottir.

Kui sõjaliselt on Island rohkem seotud Põhja-Ameerikaga, siis majanduslikult ja poliitiliselt kuulub ta Euroopasse. Olles üks viiest Põhjala riigist, sai temast aastal 1970 Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni (EFTA) liige. Nüüdseks kuulub ta EFTA ja ELi vahel loodud Euroopa majanduspiirkonda, kuhu läheb 2/3 ekspordist. Euroopa Liidu täisliikme staatust pole Island taotlenud ning praegune peaminister David Oddsson on ühiskonnas isegi sellekohase diskussiooni lõpetanud. Sellele vaatamata on mitmed poliitikud veendunud, et Islandi astumine ELi on üksnes aja küsimus.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing