Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Microsofti huvitab Eesti areng

Katrin Kurss 31. august 2001, 00:00

Just lõppes kohtumine siseminister Tarmo Loodusega, millest te rääkisite?
Meil oli juttu paljudest asjadest, aga kõigi teemade sõlmpunktiks oli, kuidas Microsoft võiks saada Eesti riigi strateegiliseks partneriks, et edendada infotehnoloogia arengut Eestis.

Täpsemalt rääkisime IT-koolituses osalemisest. Koolitus on infoühiskonna võtmeks. Treening on vajalik igal tasemel ? nii koolis, ülikoolis kui täiskasvanuna. Samuti on oluline professionaalide väljaõpe. Tean, et Eestis, nagu mitmetes teistes Euroopa riikides, napib IT-spetsialiste.

Teise olulise teemana puudutasime intellektuaalse omandi probleeme. See on tähtis valdkond kogu Euroopas. Usun, et ilma piisava tähelepanuta intellektuaalse omandi küsimustele pole IT-valdkonna õitseng saavutatav.

Mis olid peamised argumendid Office XP tõlkimiseks eesti keelde?
Tarkvara lokaliseerimise otsus on firma seisukohast väga oluline. Otsuse langetamises osalevad paljud inimesed, tootearendajad ja -testijad, kohalikud esindajad, et toode sihtturul juurutada.

Analüüsisime turu põhinäitajaid: arvutikasutamise statistikat, internetiühenduste arvu, mobiilside levikut. Võtsime arvesse innovatiivseid lahendusi, mida Eestis kasutatakse. Näiteks avaldas mulle sügavat muljet e-riigi projekt, millega mul täna tutvuda õnnestus. Mitte just paljud Euroopa riigid pole sellega hakkama saanud.

Lisaks rõõmustab progress intellektuaalse omandi valdkonnas. Eesti intellektuaalset omandit puudutav õiguslik raamistik sarnaneb Euroopa Liidu riikidega.

Lokaliseerimise otsuse taga on usk, et infotehnoloogial on Eestis tulevikku.

Kuidas väike Eesti turg lokaliseerimist õigustab?
Inimeste arvu poolest pole Eesti küll suur, kuid seda enam on IT levik muljetavaldav.

Globaalse kompanii jaoks, nagu seda on Microsoft, on tähtis olla esindatud võimalikult paljudes maades. Office XP on saadaval 34 keeles. Kui arvestada et omakeelne Office on Islandis, Tais ja portugalikeelsed versioonid on eraldi Brasiilia ja Portugali jaoks, hakkab ka Eesti sellele maastikule sobituma.

Kuna ka meie esinduses tegeleb viis inimest Eestiga, peab see kompanii jaoks ka majanduslikult põhjendatud olema.

Mis on järgmine eestikeelne Microsofti toode?
Edasiste sammude kohta ei ole me veel otsust langetanud. Kui mõelda, et Office XP juba on, siis tõenäoliselt oleks loogiliselt järgmine Windows.

Olen huvitatud kohtumisest erinevate inimestega, et saada isiklikult tunnetust, mis siinsel turul toimub.

Järgmine ülesanne on vaadata, kuidas tootel läheb, kas me jõuame sihtkliendini, kas me müüme rohkem. Kui tootel läheb hästi, on loomulik, et arendame seda edasi.

Miks on Eesti välja arvatud riikide hulgast, kellele Microsoft tegi hinnaalandust?

Olen nõus, et Eestis müüdud tooted olid väga odavad. Tegelikult isegi maailma odavaimad. Tõepoolest tegime hinnas muutusi, eriti seoses kohaliku versiooni väljatöötamisega, ent hind on siiski veel üsna madal.

Olles külastanud mitmeid Ida-Euroopa maid, kus IT areng on olnud aeglasem, võin öelda, et meie tooted on seal kallimad kui Eestis.

Peame saavutama järjepidevuse litsentseerimises ja hinnapoliitikas. Jälgime kohalikku turgu ja oleme valmis minema edasi sammhaaval.

Kuidas suhtute Eestis levivasse tarkvarapiraatlusesse?
Ma loodan, et olukord läheb paremaks. Piraatluse osakaal 69 tähendab, et igal ettevõttel või riigiasutusel, kes ostab ühe legaalse eksemplari, on kaks piraatversiooni, rääkimata eraisikutest.

Piraattarkvara osakaal Eestis on kaugelt üle Euroopa keskmise, mis on 34 protsenti. Hea uudis on see, et piraattarkvara hulk on vähenenud 90 protsendilt 69-le.

Möödunud aastal oli Eestis tarkvarasektori osa sisemajanduse kogutoodangus 486 miljonit krooni, millest laekus riigile makse 148 miljoni krooni. Kui Eesti jõuab Euroopa tasemele, tähendab see, et nii käive kui maksude laekumine suurenevad vähemalt poole võrra ning luuakse sadu uusi töökohti.

Arvan, et järgmine eesmärk võiks olla paari aastaga 50 protsendi tasemele jõudmine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing