Kodu tuleks kindlustada taastamisväärtuses

Enne kindlustuslepingule allakirjutamist tuleb lepingu tingimused läbi lugeda või nõuda kindlustusandja esindajalt nende tutvustamist. Kui kindlustustingimuste tõlgendamisel tekib eriarvamusi või soovitakse neid muuta, peab kõik muudatused lepingus eraldi fikseerima.

Maja ja korteri kindlustamisel on valida mitmesuguseid kindlustuskaitseid ehk riske. Kohustuslik risk on tulekahju. Kaitset ülejäänud riskide vastu võib klient ise valida. Nendeks võivad olla loodusõnnetus, veeavarii ja vandalism. Vara paremaks säilitamiseks on parem maja kindlustada kõigi pakutavate riskide vastu. Sellisel juhul suureneb kindlustusmakse 10?50. Kindlustusmakse sõltub kindlustuskaitsete valikust ning sellest, kas on tegemist eramaja, suvila, korteri vms.

Tasub mõelda ka sellele, et pärast kindlustusjuhtumit võib maja või korter ajutiselt elamiskõlbmatu olla. Kuni endise seisukorra taastamiseni on vaja muretseda ajutine elamispind. Lahenduseks on asenduspinna üürikulude kindlustamine, mille tulemusel hüvitatakse kulutused, mis tekivad kolimisel ja uue elamispinna üürimisel.

Peale oma maja on võimalik kindlustada ka varalist vastutust teiste isikute ees ? vastutuskindlustuse korral hüvitatakse kolmandale isikule tekkinud kahju. Näiteks kukub möödakäijale katuselt jäätükk kaela. Samuti hõlmab vastutuskindlustus kahju, mis võib tekkida veeavarii tagajärjel naaberkorteritele.

Kindlustuslepingus peavad olema fikseeritud kindlustussumma ja kindlustusväärtus. Kindlustusväärtuseks nimetakse tavaliselt rahasummat, millega on võimalik maja või korterit taastada, s.o selle ehituslik maksumus ehk taastamisväärtus. Kui on tegemist vana ja amortiseerunud majaga, vähendatakse kindlustusväärtust kulumi võrra. Viimane oleneb maja vanusest, üldisest seisukorrast ja muust.

Kindlustussumma suuruse valib alati kindlustusvõtja ning teda abistab kindlustusandja esindaja. Väiksema kulumiga majade korral, mida on võimalik kindlustada nende taastamisväärtuses, on soovitatav valida kindlustussummaks sama suur summa, kui on kindlustusväärtus. St et kindlustussumma ja kindlustusväärtus on sama suured kui maja ehituslik maksumus. Sellisel juhul hüvitab kindlustus kõik maja taastamise kulutused. Vanad ja amortiseerunud majad kindlustatakse nende jääkväärtuses ehk aegväärtuses.

Kindlustuse põhireegel on see, et klient mitte ei teeni kahjujuhtumi pealt, vaid kindlustus aitab taastada õnnetuse-eelset olukorda. Ei ole võimalik, et nt 40 aastat vana maja asemel saab klient samasuguse täiesti uue. Seega hüvitatakse maja taastamiseks vajaminevatest kulutustest kulumi võrra vähendatud summa ehk jääkväärtus.

Tavaliselt ei pöörata kindlustuslepingu sõlmimisel erilist tähelepanu kindlustusväärtuse suurusele. Kui korter või maja on ostetud laenuga, soovitakse sama suurt kindlustusväärtust, kui on kinnisvara ostu-müügi hind. Kahjuks on see mõningatel juhtudel oluliselt erinev maja ehituslikust maksumusest, millest lähtub kindlustusandja. Kinnisvarahinnangus mängib olulist rolli ka kinnistu suurus ja asukoht. Võib juhtuda, et heas piirkonnas asuva maja ostu-müügi hind on tegelikust ehituslikust maksumusest tunduvalt suurem. Võib ka vastupidi olla.

Kindlustuslepingu tingimustes on kirjas, et kindlustusandja kontrollib pärast kindlustusjuhtumit kindlustusväärtust. Kui kindlustusväärtus erineb oluliselt tegelikest taastamiseks vajaminevatest kuludest või näiteks vana maja korral kulumi võrra vähendatud ehituslikust maksumusest, võib kindlustusselts rakendada alakindlustuse sätteid.

Näide: maja ostetakse 300 000 kr eest. Kindlustamisel lähtutakse maja turuväärtusest ja kindlustatakse 300 000 kroonile. Toimub kahjujuhtum ja remondiks kulub 100 000 kr. Selts määrab maja kindlustusväärtuseks, st maja ehituslikuks maksumuseks aga 600 000 kr ja rakendab kahju hüvitamisel alakindlustuse sätet ning hüvitab 50 000 kr.

Paljud väiksed korterelamud ja ridaelamud on kaasomandis, st igale omanikule kuulub mõtteline osa majast. Kuigi maja on kaasomandis, elavad pered omaette korteris või majaosas. Tavaliselt soovitakse kindlustada seda osa majast, milles elatakse. Võib tekkida olukord, et soovitakse kindlustada näiteks ainult maja teist korrust. Maja oluliste osade juurde kuulub aga ka vundament, välisseinad jm kandvad konstruktsioonid, ilma milleta ei saa eksisteerida selle maja teine korrus. Seega ei ole võimalik kindlustada ainult maja teist korrust. Mõttelise osa korral kindlustatakse mõttelise osa suurus sellest majast. Kui tekkib kahju, hüvitatakse omanikule see osa kahjust, mis vastab tema mõttelise osa suurusele.

Näide: maja kindlustusväärtuseks ehk maja ehituslikuks maksumuseks on 600 000 kr. Ühele omanikule kuulub 2/3 sellest majast ja ta kindlustab oma osa ? 400 000 kr. Toimub kahjujuhtum ja kannatada saab ainult tema korteris asuv siseviimistlus. Hüvitatakse 2/3 taastamiskuludest ja ülejäänud osa kahjust peaks sel juhul kandma naaber või siis naabri osa kindlustanud kindlustusselts.

Kaasomandi korral on majaelanikel parem kokku leppida ja kogu maja ühe kindlustuslepinguga kindlustada. Nii saab ära hoida võimalikke arusaamatusi kahju käsitlemisel.

Korteri kindlustamisel tuleb kindlustustingimustes tähelepanu pöörata sellele, mis osad on kindlustuskaitse all ja millised mitte. Korteriomand jaguneb kaheks: reaalosa ja mõtteline osa.

Korteri kindlustamisega kindlustatakse tavaliselt korteri reaalosa ? mittekandvad vaheseinad, siseuksed, sanitaartehnilised seadmed, siseviimistlus ja mõnikord ka välisaken jm konstruktsioonid, mis kuuluvad ühisomandisse. Hoolimata sellest, et korteriomanik on kindlustanud temale kuuluva reaalosa, ei ole korterit võimalik taastada, kui on hävinud maja kandvad konstruktsioonid või muud olulised osad. Et oleks võimalik taastada oma kodu, tuleks kindlustada ka majaomanikele kuuluv ühisosa ehk mõtteline osa.

MAJA EHITUSLIK MAKSUMUS = KINDLUSTUSVÄÄRTUS = KINDLUSTUSSUMMA

MAJA EHITUSLIK MAKSUMUS ? KULUM = KINDLUSTUSVÄÄRTUS = KINDLUSTUSSUMMA

HÜVITIS = 300 000/600 000x100 000 = 50 000 ? OMAVASTUTUS

Autor: Evelin Soots