Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Küttekaabel teeb põrandad mõnusaks

Vahur Parve 03. september 2001, 00:00

Eriti otstarbekas on see näiteks vannitoas, kus väheneb sel moel niiskusprobleem ja saab kasulikku pinda juurde. Samuti on külm ja märg kahhelkivi jala all väga ebameeldiv.

Põrandakütet võib edukalt kasutada ka esikus, tuulekojas, köögis ja mujal, kus põrandal on kahhelkivid või laminaatparkett. Teiste põrandakattematerjalide puhul tuleb olla pisut ettevaatlikum. Pole ju mõtet kütta korkpõrandat, mis on väga hea isolatsioonimaterjal.

Kõigepealt tuleb leida õige võimsusega kaabel. Kui ruumis on juba radiaator või mõni muu küttekeha, võib paigaldatav võimsus olla 70?80 W/m2. Kui põrand kütab ka ruumi, peab võimsuseks valima 100 W/m2. Vannitubades soovitakse tavalisest kõrgemat temperatuuri, seetõttu peaks paigaldatav võimsus olema vähemalt 150 W/m2.

Kui on põhjust kahelda maja soojapidavuses, võib nimetatud võimsusi ka suurendada. Elektrikulu sellega ei kasva, küll aga lüheneb ruumi soojaks kütmisele kuluv aeg (kui põrand on saavutanud meie soovitud temperatuuri, lülitab termostaat kaabli välja).

Sageli kurdavad inimesed, et suvel vahetult pärast ehitamist oli põrand soe, aga talve tulles on vist midagi rikki läinud. Kontrollimisel selgub enamasti, et tegelikult on nii kaabel kui ka termostaat töökorras. Põrandasse on paigaldatud lihtsalt liiga väikese võimsusega kaabel ja talvel, kui ruumi soojakaod on suuremad, jääb võimsusest väheks. Viga parandada on raske, sest põrand tuleb uuesti üles võtta. Tihti piisab ka pisikese radiaatori lisamisest.

Vajaliku võimsuse leidmiseks tuleb arvestada kogu ruumi pindalaga. See tähendab, et kui küttekaablit ei saa paigaldada näiteks vanni või tihedalt põrandale toetuva mööbli alla, tuleb kaabel mujal paigaldada tihedamalt.

Soojakadude vältimiseks peab põrand olema nii altpoolt kui külgedelt hästi isoleeritud. Maapinnale toetuva põranda korral peab soojustus olema vähemalt 100 mm (stüroks), korrusmajas, kus põrandapinda ei saa palju tõsta, võib see olla 25?50 mm paksune.

Kaabli kinnitamisel põrandale tuleb jälgida, et küttekaabel ei puutuks kokku isolatsioonimaterjaliga. Tulemuseks võib olla kaabli ülekuumenemine, sest küttekaabel ei saa sooja efektiivselt ära anda. Kokkupuutumise vältimiseks tuleks isolatsioonimaterjali peale valada õhuke tsemendisegu kiht. Seejärel paigaldatakse küttekaabel erivõimsusega 18 W/m kinnituslindi abil ühtlaste vahedega loogetega põrandale ja kaetakse 3-4 cm tsemendisegu kihiga. Segu peab olema parasjagu vedel, et kaabli ümber ei jääks õhutaskuid. Vastasel juhul võib kaabel üle kuumeneda. Enne tsemendisegu valamist tuleb kahe kaablilooke vahele 0,5?1 m kaugusele seintest paigaldada vähemalt 16 mm läbimõõduga plasttoru anduri jaoks. Toru tuleb otsast sulgeda, et segu torusse ei satuks.

Kui ruumis on hästi isoleeritud põrand ja seda soovitakse minimaalselt tõsta, võib küttekaabli paigaldada otse senisele põrandale. Selleks sobib küttekaabel erivõimsusega 10 W/m. Siin tuleb kaabel tihedamalt paigaldada, et ei tekiks jalaga tuntavaid külmi ja kuumi tsoone (suurim loogetevaheline kaugus 10 cm). Pärast anduritoru paigaldamist (vähemalt O 10 mm) võib kaablile valada vaid 10?15 mm erisegu kihi.

Kõige väiksema põrandapinna tõusu tagab elektriline küttematt, mille kõrgus on vaid 3 mm. Matt tuleb asetada ühtlaselt üle põrandapinna, minnes mööda torudest, kinniehitatud vannist ja põrandale tihedalt toetuvast mööblist. Küttemati võib paigaldada jalgadel kapi, du?ikabiini jms alla. Seinani või takistuseni jõudes tuleb kaablimatti pöörata, lõigates võrgu kahe kaablisoone vahelt lahti. Kaablit lõigata ei tohi. Küttematt kaetakse plaatimissegu või isetasanduva seguga, jälgides, et kaabel oleks ühtlaselt seguga ümbritsetud. Tsemendisegu kasutamisel peab põrand enne kaabli sisselülitamist 30 päeva kuivama. Erisegude korral seitse päeva. Muidu tekivad põrandasse praod.

Puit- või laminaatparketi kasutamisel tuleb valatud põranda ja parketi vahele panna kindlasti niiskustõke. Samuti tuleb niiskustõket kasutada märgades ruumides keraamiliste plaatide all.

Põranda temperatuuri saab lihtsalt reguleerida põrandaanduriga pinnapealse või süvistatava termostaadi abil. Termostaat hoiab täpselt ette antud temperatuuri, lülitades vajadusel küttekaabli või -mati automaatselt sisse ja välja. See kaitseb kaablit ülekuumenemise eest ja säästab ühtlasi energiat. Taimeriga termostaadid võimaldavad alandada ruumi temperatuuri öösiti ja päeval, kui kedagi kodus pole, tagades veelgi säästlikuma kütte.

Puit- ja laminaatpõrandate puhul tuleb kasutada kahe anduriga termostaate, sest liigne soojus või järsud temperatuuri kõikumised rikuvad põranda. Nendel termostaatidel on põranda temperatuuri piiraja, mis lülitab küttekaabli välja, kui temperatuur põrandas ületab etteantud väärtuse, isegi kui soovitud õhutemperatuur pole veel saavutatud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing