Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merike Martinson: Haigla on minu elu

    Vastsündinute intensiivravi kuvöösid on kõik hõivatud. Imepisikesed, isegi alla ühekilosed ilmakodanikud on ühenduses aparaatidega, millest kallim komplekt maksab ligi üks miljon krooni.
    Tallinna Lastehaigla peaarst Merike Martinson on rahul, et selle osakonna renoveerimine on lõpule viidud ja viimase viie aasta jooksul on suudetud otse sünnitusmajast toodud laste surevust intensiivraviosakonnas vähendada kolm korda, kogu riigis on see vähenenud kaks korda.
    Peaarst hoiab silma peal nii haigla majandus- ja finantstegevusel kui praktiseerib arstina iga päev ühes vastutusrikkamas osakonnas ? intensiivravis. Tallinna Lastehaigla on suurim lastehaigla Eestis ja seetõttu ka tuuakse siis intensiivravisse kõige enam kriitilises seisundis lapsi, aastas kokku ligikaudu pool tuhat, kellest umbes 300 on vastsündinud.
    Intensiivraviosakonna renoveerimine on üks paljudest uuendusprojektidest, millega tehti algust kohe pärast Merike Martinsoni peaarstiks valimist aastal 1991. Praegu on 60 Tallinna Lastehaiglast 55 mln krooni eest renoveeritud ja aastaks 2004 peaks kogu nõukogudeaegne hoone saama uue hingamise.
    Osakondade uuendamisel peab Merike Martinson remondi kõrval oluliseks ka töökorralduse parandamist. Viimase kümnendi jooksul on suutnud peaarst läbi viia vähemalt ühe projekti aastas.
    Projekte on käivitatud ilma rahatagi, sest Martinson on kindel: ?Kui on eesmärk, tuleb otsida vahendeid, kuidas seda ellu viia, aga mitte põhjusi tagasilükkamiseks?. Tulemusena on kõik uuendused läbi viidud. Enamikku projekte on toetanud heategevus ja osalt ka linn. Merike Martinson on ise lastehaigla toetusfondi nõukogu liige ja eelmisel aastal saanud toetusfondilt eraisiku aastasponsori aunimetuse.
    Üheks oma suurimaks saavutuseks peab peaarst oma kontakte teiste riikide arstidega. Eriti rõhutab ta sidemeid Helsingi Ülikooli arstkonnaga ning sealtkaudu saadud heategevusraha lastehaiglale.
    Merike Martinson arvab, et kõige enam on teda aidanud sisemine veendumus, et seda, mida ta teeb, on vaja, ning pidev selgitamine. Tänu Tallinna linnavolikogu liikmestaatusele saab ta ka seal laste tervise eest seista. ?Inimestega tuleb väga palju rääkida,? rõhutab ta. Kaks aastat on ta kasutanud süsteemi, kus iga päev võtab ta vastu kaks-kolm osakonnajuhti ja räägib ligi tunni nendega tööde käigust. Näiteks kolme haigla ? Tallinna lastehaigla, kesklinna lastepolikliiniku ja Nõmme haigla lasteosakonna ? ühendamise kavale sihtasutuseks Tallinna Lastehaigla oli alguses Martinsoni sõnul erakordne vastuseis. ?Praegu aga isegi oodatakse muudatust,? toob uue sihtasutuse juhatuse esimeheks kandideeriv Merike Martinson näite, lisades, et tihtipeale tekivad konfliktid just selgeks rääkimata jäänud asjadest.
    Kuigi Merike Martinson tahab anda algatuse osakonnajuhtide kätte, tunnistab näiteks vähihaigete laste osakonna juht dr Karin Orgulas, et tema osakonna muudatused viis peamiselt ikka peaarst ise läbi. Merike Martinson nõustub isegi, et tahab olla haiglas kõigega kursis ning võtab oma südameasjaks pisimadki mured, kuigi haiga peaarst ei pruugiks operatiivtasandi küsimustega tegeleda. Martinson aga eelistab saada pidevat tagasisidet, mitte aga oodata, kui kuu või paari pärast midagi ümber nurga poetatakse.
    Ainukese lapse suureks kasvatanud ning oma jälgedesse suunanud Merike Martinson tunnistab, et on tööle täielikult pühendunud ning muuks enam aega eriti ei jäägi.
    Eesti Haiglate Liidu tegevdirektor Siim Raie nendib, et Merike Martinson on suur organisaator. Just seetõttu on teda valitud haiglate liidu presidendiks ning nüüd haiglate liidu nõukogu liikmeks ja asepresidendiks.
    ?Ta asub energiliselt probleeme lahendama ja on vastaspoolele, nt haigekassale või ministeeriumile, küllalt ebamugav partner,? kirjeldab Siim Raie Martinsoni, keda ta peab heatujuliseks ja demokraatlikuks juhiks.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.