Tallinna Kaubamaja kavandab muutusi

Tallinna Kaubamaja (TKM) kontserni 6 kuu auditeerimata netokäive oli 654,3 miljonit krooni ning puhaskasum 4,5 miljonit krooni. Viimse näitaja tagasihoidlikkust põhjendas ettevõte börsile saadetud kommentaaris konkurentsi tihenemise ja osa kaubagruppide kõrge hinnatasemega.

TKM finantsdirektor Katrin Mühls ei taha täpsustada, milliste toodete osas tõi Tallinna ja Tartu Kaubamajas kõrgem hinnatase tagasilöögi. ?Prognoosisime, et ostetakse mõnevõrra kallimat kaupa,? kommenteeris ta.

?Saime aru, et ostetakse tükke ? keskmine ostuhind jäi endisele tasemele.? Seega ei ostnud suurenenud sissetulekuga klient kallimat pintsakut, vaid ikka sama hinnaga pintsaku mis varem ning midagi veel sellele lisaks, näitlikustas Mühls.

?Seda viga soovime korrigeerida nende kaubagruppide osas, kus keskmine tükihind on kõrge, ? ütles Mühls, lisades samas, et see tähenda kaubamajades üldist hinnataseme langust. Madalama hinna saamiseks lõpetab TKM finantsdirektori sõnul töö teatud hankijatega ning otsib neile alternatiive.

?Meie arusaama mööda tähendaks see muutust senises varustajate struktuuris, sealhulgas hulgimüüjad ja tootjad, mille kaudu üritatakse langetada jaehindu ilma oma marginaali kaotamata ja suurendada klientuuri ning seeläbi kasvatada ka käivet olemasolevalt müügipinnalt,? interpreteeris Hansabank Marketsi analüütik Mihkel Torim TKMi suundumist odavamatele hankekanalitele.

TKM viitas samuti oma II kvartali tulemusi avaldades shop in shop-koostööprojektile Baltikaga, kus viimane võtab kaubavaruga seotud riskid enda kanda. Katrin Mühlsi sõnul tahab TKM sellist koostöövormi ka teiste Eesti hankijate juures rakendada, seni pole veel lepinguid allkirjastatud.

Riskide vähendamine shop in shop-põhimõttel ei tähenda Mühlsi sõnul seda, et TKM muutuks kaubanduskeskuseks. ?Vaheseinu ja eraldamist ei tule, müüjad on meie omad,? märkis ta.

Samas on osa siinsest kaubandusringkonnast arvamusel, et ühe operaatori juhitud kaubamaja on muutumas igandiks ning tulevik kuulub kaubanduskeskustele, kus müügikohti juhivad eri operaatorid.

Võrreldes aastataguse ajaga kasvas TKMi käive tänavu esimesel poolaastal 33 protsenti ning müügipind 45 protsenti. Mihkel Torimi sõnul üllatas TKM positiivselt, samas kasumlikkuselt ootas Hansabank Markets mõnevõrra enamat. ?Kiire laienemise strateegia puhul võib alati tekkida väiksemaid negatiivseid kõrvalekaldeid, nagu näiteks esimene kvartal,? tõdes analüütik. ?Samas on juhtkond identifitseerinud senised vead ning annab aluse eeldamaks kasumlikkuse mõningast paranemist.?

Pank ootab vahemikus 2001?2005 TKMi keskmiseks käibe kasvuks 7,65 protsenti ning kasumilt 6 protsenti.

?Kõik kaubanduspinnad on suurenenud ning mõjutanud ka meie tegevust,? lausus Katrin Mühls ettevõtte majandustulemusi hinnates. Samas on ettevõttel traditsiooniliselt teise poolaasta näitajad paremad olnud ning seda on oodata ka tänavu. ?Eelmine aasta oli säravalt hea, püüame järgi jõuda samale tempole.?

Kui mullu kolmandas kvartalis oli TKMi käive 279,7 miljonit ja kasum 8,9 miljonit krooni, siis neljandas kvartalis hüppasid need näitajad vastavalt 415,6 miljoni ning 34,9 miljoni kroonini.

Üldise kaubanduspindade ehitusbuumi taustal on laienemisele varem vihjanud ka TKM ? seda nii kaubamaja hoonega Tallinnas Viru väljaku suunas kui ka Selveri keti pikendamisega paari poe võrra aastas.

TKMi ja Tallinnas asuva Stockmanni kaubamaja võrdluses on kaudsel hinnangul on edukam TKM, kelle käive müügipinna ühiku kohta on umbes viiendiku võrra suurem. Seda eeldusel, et Stockmanni kaubamaja käive esimesel poolaastal oli 270 miljonit krooni. Arvestatud on Stockmanni kaubamajade divisjoni mulluse müügitulemuse proportsioone, kus Tallinna Stockmanni osakaal oli 5 protsenti. Tänavu kuue kuuga ulatus Stockmanni kaubamajade kogukäive 5,3 miljardi kroonini.

TKM avaldab tulemusi konsolideeritud kujul ja paratamatult sisaldab kaubamajade võrdluseks tehtud arvutus ka Selveri näitajaid.

___________________________________________

Tallinna Stockmanni kaubamaja juhataja Maisa Romanaineni teatel on lehes avaldatud Äripäeva kaudne käibehinnang 19 000 krooni kaubamaja ruutmeetri kohta vale.

Romanainen märkis, et hinnangu aluseks olnud kaubamaja müügipind on küll 14 500 ruutmeetrit, kuid Stockmanni kasutada on sellest 11 000 ruutmeetrit ning 3500 ruutmeetrit pinnast on välja renditud firmadele, kelle majandusnäitajaid ei kajastata ühiselt Stockmanni näitajatega.

Samas ei täpsustanud Romanainen, kui suur on Tallinna Stockmanni käive müügipinna ühiku kohta.

___________________________________________