Tuuletõke vajab korrektset paigaldamist

Inno Tuisk 03. september 2001, 00:00

Nõukogude ajal püstitatud hoonetes ei peetud tuuletõket eriti tähtsaks. Tõtt-öelda polnud sel ajal korralikke tuuletõkkematerjale olemaski. Kasutati siledat eterniiti, ruberoidi, tõrvapappi või isegi tavalist kasvuhoonekilet. Selliste materjalide suurim puudus on aurutihedus ? nad ei lase auru läbi. See tähendab, et soojusisolatsioonikiht märgub ja piirded lasevad kõik sooja õue ? piirde soojajuhtivus suureneb soojusisolatsiooni sisse sattunud niiskuse tõttu märgatavalt.

Tänapäevased tuuletõkkematerjalid suudavad juba täita neile esitatavaid nõudmisi. Tähtsaimaks nõudeks on loomulikult materjali enda tuuletihedus ? materjal peab olema minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks piisava tihedusega. Samas on tuuletõkkekihi oluliseks omaduseks ka veeauru läbilaskvus ehk võime lasta konstruktsioonil hingata. Tiheduse alampiiriks võib pidada 100 kg/m³. Samas kui tuuletõkkematerjal on kaetud nt klaaskiudvildiga, võib väikseim tihedus olla 80 kg/m³. Võrdleme näiteks nn Pärnu rohelist plaati, mineraalvillast (nii klaas- kui ka kivivillast) plaati, kipsplaati ning polüetüleenkilega kaetud tuuletõkkepaberit.

See materjal on üks levinumaid tuuletõkkematerjale Eestis. Plaat koosneb puitkiumassist, mis on immutatud vahataolise ainega andmaks plaadile jäikust ja ilmastikule vastupidavust. Samas on ehitajad hädas plaadi paigaldamisega, eelkõige vuukide tihendamisega. Milles siis probleem?

Tavaliselt tihendab ehitaja vuuke montaa?ivahu või hermeetikuga. Kuid kuna plaadi koostiseks on puitmass, mängib see niiskusega nii palju, et aastatega ühenduskohad murduvad. Korrektse paigaldusega saab seda loomulikult ära hoida.

Plaadid tuleks paigaldada täpseid tootja juhiseid silmas pidades. Seetõttu õnnestub Pärnu rohelise plaadi korralik paigaldamine nendel, kes seda päevast päeva teevad, on paigaldusjuhised korralikult pähe õppinud ja kes on ka väljaõppe saanud. Kogenematul paigaldajal on seetõttu nõutud tuuletihedust üsna keeruline saavutada.

Eriti paistavad paigaldusvead välja nendel ehitistel, mis on talv läbi seisnud ilma fassaadikatteta. Nõmmel, Muugal, Meriväljal ja kõikjal mujal Eestis näeb tihti pilti, millest tekib küsimus, et miks üldse raha raisati ja tuuletõkkeplaat osteti, märkimisväärset kasu tast küll ei paista olevat. Vuukide ebatihedus ja suured paisumispilud lasevad tuule vabalt konstruktsiooni ringi jooksma.

Vuukide kinnitamiseks pole kindlasti hea kasutada tavalist teipi, sest see ei seisa puitkiudplaadi peal kuigi kaua. Spetsiaalsete teipide kasutamise kohta peaks kindlasti tootjalt nõu küsima.

Ühe variandina paigaldatakse teip nagu ikka ja hiljem lüüakse veel klambritega kinni. Kuid ka see paigaldusviis ei ole päris korrektne, sest täielikku õhutihendust sel moel ikkagi ei saavutata.

Niisiis tuleb ennekõike põhjalikult tutvuda tootja soovitustega ja alles siis valida, millise plaadi paigaldamisega ise hakkama saadakse.

Üks oluline nüanss kõigi tuuletõkkematerjalide paigaldamise juures on veel: reeglina paigaldatakse soojusisolatsioon ja tuuletõke kuivades oludes ning neid kihte ei jäeta mitte mingil juhul aastaringselt avatuks.

Vihma või liiga niiske ilmaga tuuletõket ja soojustust paigaldades võib konstruktsiooni jääda palju veeauru (vett) ja selle aurustumine võib aega võtta üle aasta.

Enamasti tuleb soojusisolatsiooni- ja tuuletõkkematerjalide paigaldust alustada alles siis, kui hoone on n-ö katuse all ehk katuse tuuletõke, aluskate ja katusekate (plekk, kivid vm) on juba paigaldatud.

Materjali plussina võib nimetada ilmastikukindlust (vähemasti ei hakka vett saanud plaat lokkima), mürasummutusvõimet ja kindlasti ka soojusisolatsiooniomadusi. Niiskunud plaat ei pea küll nii hästi sooja ega summuta müra, kuid seisab siiski ühes tükis ja ei lase tuult läbi.

Alla 20 mm paksused mineraalvillaplaadid peaks olema varustatud poolpunn- või täispunnsulunditega. Enamik juhtivaid mineraalvilla tootjaid väidab, et üle 20 mm paksune plaat ei vaja vuukide tihendamist ega punnühendusi, sest korrektse (tihedalt serv serva kõrvale) paigaldamise korral on vuugid läbipuhutamatud. Samuti on paksemad kui 20 mm plaadid väga head külma- ja soojasildade tõkestajad.

Mineraalvillast plaate on soovitatav kasutada eriti mürarikkas keskkonnas (peatänavaäärsed ehitised, tööstusrajoonides jne).

Miinusena võib nimetada plaadi ruutmeetri maksumust, mis olenevalt plaadi paksusest võib olla mitu korda kõrgem kui analoogtoodetel (tuuletõkkepaber, kipsplaat jne).

Mineraalvillast tuuletõkkeplaatide paigaldamisel võiks silmas pidada, et villatüübel (või kinnitusnael/-kruvi) peab vähemalt 30 mm ulatuses alusesse kinnituma. Tüübli seibi minimaalne läbimõõt plaatide paigaldusel on 60 mm.

Üheks oluliseks plussiks kipsplaadi juures on tema jäikus, mis teeb samas ka kogu konstruktsiooni jäigemaks. Eriti oluline on see puitkarkassehitiste juures. Just seal leiab tuuletõkke kipsplaat kõige enam kasutust ? kilp- ja moodulmajade valmistajad kasutavad kipsplaate karkassielementide jäigastamiseks.

Toote miinuseks on suurem soojajuhtivus ja mõnel juhul ka toote kaal (suur tihedus), mis võib paigaldajale ebamugavaks osutuda.

Ühe värskeima lahendusena pakutakse tuuletõkkepabereid, mille pind on kaetud näiteks polüetüleeniga. Valmistatakse ka polüetüleenkihiga kaetud ja kiudvõrguga armeeritud tuuletõkkepaberit, mis on perforeeritud, et tagada piisavat auru läbilaskvust. Nende materjalide kasuks räägib võrreldes teistega suhteliselt madal hind ja väga lihtne paigaldus.

Selle materjaliga saab piirde tuuletihedaks ilmselt ka kõige kogenematum teeme-ise-remonti-meistrimees. Muidugi ei summuta paber vähemalgi määral heli ega hoia sooja. Tootja soovitab tuuletõkkekile või -paberi fassaadimaterjaliga üsna ruttu katta, et vältida tuulest või päikesekiirgusest tingitud kahjustusi.

Materjal paigaldatakse klambritega, vuugid pannakse ülekattesse, mis hiljem teibitakse. Kasutada tuleks vaid tootja soovitatud ilmastikukindlaid teipe.

Materjali puudusena erinevalt mineraalvillast või kipsplaadist võib nimetada seda, et tegemist on põleva ehitusmaterjaliga.

Tuuletõket paigaldades pea meeles

  • Peale hinna lähtu ka sellest, kas suudad materjali ise korrektselt paigaldada.
  • Kas materjal sobib oma tehniliste näitajate poolest sellesse konstruktsiooni.
  • Paigaldusel järgi kindlasti tootja paigaldusnõudeid.
  • Soojusisolatsiooni- ja tuuletõkkematerjale ei tohiks paigaldada vihmase või liialt niiske ilmaga. Kui seda vältida ei saa, tuleks kasutada tellingukatteid.

___________________________________________

Vt. ka tabelit: Tulemuse määravad paigalduse kvaliteet ja materjalide omadused

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing