www.aripaev.ee muutub lehetellijate privileegiks

Kui aasta tagasi räägiti tõemeeli, et internetiuudised suretavad peagi ajalehed välja, siis täna on maad võtmas hoopis teised toonid. Ka maailma vägevamad internetiportaalid on muutmas oma teenuseid tasuliseks. Võitis lihtne vana tõde: ?Tasuta lõunaid ei ole?.

Äripäev alustab täna kampaaniat, milles teatame, et kuu aja pärast on meie veebilehekülje külastamine vaid tellijate privileeg. Kuni 1. oktoobrini oleme ikka veel vabalt juurdepääsetav kõigile registreeritud kasutajatele.

Kogu maailmas ja ka Eestis on igal vähegi tõsiselt võetaval ajalehel oma veebilehekülg. Valdavas enamikus toodavad nad väljaannetele kahjumit. Internetibännerite reklaamikäive ei ole veel kuskil suutnud korvata korraliku veebiajalehe kulusid. Edukaks on olnud vaid sellised strateegiad, kus on õnnestunud midagi müüa ka lugejatele.

Optimistid väidavad, et korralik veeb on ajalehele hea reklaam ning aitab väljaannet tutvustada uutele lugejatele. Osaliselt on neil õigus. Maailmapraktikas juhtuski, et väljaanded, kes hoogsalt investeerisid oma internetileheküljele, kasvatasid ka tellijate arvu.

Tänaseks on uudsuse efekt kadunud ja pelgalt veebilehekülge tasuta kõigile pakkudes enam kasu ei lõika. Muutused on vältimatud. Ameerika mõjukaim väljaanne Wall Street Journal küsib oma inetrnetiväljande eest tasu, brittide Financial Times kavatseb teha sama.

Äripäevas alustasime me veebilehekülje tõsist arendamist möödunud aasta algusest. Olime üks esimesi ajalehti Euroopas, kes tegi panuse reaalajas ehk online uudiste loomisele. Tabasime varakult ära, et internet ei pruugi olla mitte lihtsalt üks koht kust paberlehes ilmunud artikleid vaadata, vaid võimalus pakkuda lugejatele täiesti uudset teenust.

Aastaga on www.aripaev.ee aktiivsetete külastajate hulk kasvanud üle 10 korra, registreeritud kasutajate arv on üle 20 000. Kuid interneti reklaamikäive moodustab paberlehe omast vaid 1 ja meie veebiteenuse kasutajad ei maksa meile sentigi. Mida teha? Kaalusime mitut võimalust. 1) Doteerida jätkuvalt internetiväljaannet paberlehe arvelt ja loota, et kunagi tulevikus internetireklaam siiski tekib. 2) Müüa oma online-uudiste paketti kõrge hinnaga pankadele ja suurfirmadele, nagu teevad seda BNS ja ETA. 3) Siduda internetiteenusele juurdepääs ajalehe tellimusega.

Valisime kolmanda tee, innustavalt mõjus siin Taani majandusajalehe Börsen kogemus, kes on suutnud lehe tellimuse sidumisega internetiväljaandega tõsta oma tellijate arvu 20.

Seega on alates esimesest oktoobrist reegel niisugune, et kõik Äripäeva ca 17 000 tellijat saavad koos ajalehega ka õiguse lugeda meie uudiseid reaalajas ja kasutada piiranguteta kõiki meie arvukaid veebiteenuseid. Kõigil teistel, kes samuti tahavad online uudiseid lugeda tuleb tellida endale ajaleht. Teisisõnu muutub meie internetilehekülg paberlehe lahutamatuks osaks.

Ühtlasi lisandub alates oktoobrist meie veebiküljele mitu uudset elementi ning tõuseb online uudiste kvaliteet. Sisu osas fokuseerime end senisest selgemini äriuudistele.

Kui seni arvestasime veebis teatud määral ka mitte Äripäeva lugejatega, siis edaspidi meil seda teha ei tule. www.aripaev.ee ei kavatse konkureerida portaalidega meelelahutuse ega agentuuridega kultuuri-, spordi ja kriminaalkroonikat puudutavate uudiste osas. Küll aga soovime ka internetis olla kõige kiirem ja kasulikum äriuudiste kanal ettevõtjale. Meie taotlus on, et iga paber-Äripäeva lugeja leiaks igal tööpäeval endale midagi vajalikku ka elektroonilisest Äripäevast.