Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Zanna Botvinkinale meeldib pingeline olukord

Aili Kukumägi 03. september 2001, 00:00

Vaid kümme päeva kulus Singapuri kontserni Tolaram Grupp Balti direktoril Sonny Aswanyl, et otsustada paberivabrikusse investeerimise kasuks. ??anna Botvinkina suutis esitada kõik vajalikud faktid ja numbrid. Oli selge, et ta oli oma meeskonnaga oodanud üle kahe aasta õiget investorit,? põhjendab Sonny Aswany kuue aasta tagust kiiret käiku.

??anna Botvinkina näitas mulle tehast taskulambi valgusel, et säästa energiat tehase seisaku ajal, ja kui ta selgitas, kuidas taas käivitada tehast, tegi ta seda tõelise selguse, pühendumise ja kirega. Ta vaatas mulle silma ja lubas, et ei vea mind kunagi alt ja siiani on ta oma lubadust pidanud,? meenutab Sonny Aswany.

?Kui talle üldse midagi ette heita, siis mõnikord liigset emotsionaalsust, kuid see võib olla ka samas tema tugevus,? lisab Tolaram Grupi Balti direktor, kelle arvates on ?anna Botvinkina mitte ainult juht, vaid juhtide juht. ?Tal on selleks kõik vajalikud omadused: selge ja loogiline mõistus, soe süda, distsipliinitunne ja meeskonnatöö võime, ta oskab innustada inimesi.?

Edust hoolimata on Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi tegevjuhi ?anna Botvinkinaga raske kokku saada, sest ta on pidevalt hõivatud tehase juhtkonna nõupidamistel. Tallinnas elavate ja iga päev Kehras tööl käivate indoneeslastest juhtidega arutab ta inglise keeles, töötajatega räägib eesti ja vene keeles. Lisaks sellele oskab tegevjuht ka soome keelt.

Oma suguvõsa kolmanda põlve paberitootja mõlgutab ?anna Botvinkina küll aeg-ajalt pensionile mineku mõtteid, kuid samas on täielikult pühendunud tööle. ?Mul abikaasa töötab ka siin vabrikus ja lapsed on suureks kasvanud,? vastab Kehras asuva suurettevõtte juht küsimusele, kas kodused pikki, 10?12tunniseid tööpäevi ette ei heida.

?Ma ei armasta rutiini. Mulle meeldib rasketele olukordadele leida lahendusi. Väike pinge ja töö inimestega on huvitav,? räägib endast naine, kes on ligi kümmekond aastat Kehras paberivabrikut juhtinud.

?anna Botvinkina kogub ka õhtul enne magamaminekut telefonid oma käeulatusse, et vastata kiiretele tööküsimustele. Suviste äikesevihmade ajal lõi välk vabrikkuse ja töö seiskus. Tippjuht oli öö otsa rakkes energiaprobleemide lahendamisel, magas paar tundi ja hommikul oli kaheksaks jälle tööl.

Vabrikus käib töö kolmes vahetuses. Eriti pingeliseks tegi olukorra tänavu juulikuus see, et tuli ette valmistada vabriku töö seiskamist augusti keskpaigast kaheks kuuks. Algas tehase rekonstrueerimise teine etapp, mille käigus uuendatakse sooda regenereerimise ja aurukatel ning soetatakse uus 3,5mW elektrimootor, mis on Eestis suurim. Kogu teise etapi investeeringu maht on 20 mln USA dollarit (360 mln krooni).

Horinzon teenib iga kuu ligi 8 mln krooni kasumit, seda ettevõtte omanik Tolaram Group välja ei võta. Oma rahast investeeringuteks ei piisa ja seetõttu finantseeritakse teist renoveerimise etappi pangakrediidi ning Soome ja Taani riigi abiga. Nimetatud Põhjamaad on tehase toetamisest huvitatud eelkõige keskkonna kaitsmise pärast.

Pärast tehase müümist Sonny Aswani juhitavale Tolaram Groupile 1995. aastal võeti vanas nõukogudeaegses vabrikus esmalt ette toodangu kvaliteediparandus, et oma jõupaberile ja pehmele paberile ning sellest valmistatud toodetele turgu leida.

1990ndate alguses varises ju Eesti paberitööstus kokku: idaturg kadus ja ümberorienteerumine läände ei õnnestunud. Paljud majandusinimesed pidasid Eesti paberitööstuse tuhast tõusmist võimatuks.

Ligi 40hektarilisel maa-alal asuvates tehastes ringi käies on näha, et hoonete ajakohastamisse ei ole raha paigutatud, kõik on läinud masinate soetamiseks. Teises etapis on prioriteet keskkond, toodangu kvaliteet ja kulude vähendamine.

2000. aastal kasvas ettevõtte kasum eelnenud aastaga võrreldes neli korda 70 mln kroonini. Edu põhjus oli hea aasta paberiturul ja õnnestunud turundus. Kehra linna ja ümbruskonna suurim tööandja müüb 60 oma toodangust USAsse ja Euroopasse ning 40 Aasiasse. Tööjõupuudust 600 töötajaga Horizon ei tunne. Vastupidi. Vabrikus saab personaliosakonda jätta oma andmed juhuks, kui vaba töökoht peaks tekkima. Palk on töötajatel Eesti keskmine.

Kehra paberivabriku päästmisega on taastatud paberitootmise traditsioon Eestis. 1938 avas selle vabriku president Konstantin Päts, tol ajal oli see moodsaim tselluloosi- ja paberivabrik piirkonnas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing