Eesti kasvab kiiremini kui naabrid arenenud Läänes

04. september 2001, 00:00

Statistikaameti esialgseil andmeil kasvas majandus II kvartalis 5,2. See on rohkem, kui ennustasid Nordea Pank, Ühispank, Trigon Capital jt (prognoosid jäid vahemikku 4,4? 4,7), ja vähem, kui pakkusid Hansapank (prognoos 5,5) ja Äripäev (6).

Ka 5,2protsendiline kasv on rahuldav, see näitab, et majanduse kiire kasv jätkub vaatamata maailmamajanduse jahtumisele. Äripäev arvab siiski, et tegelik kasv on kiirem, kui statistikaameti arvutused näitavad ? SKP kasvab enam-vähem samas tempos kui I kvartalis ning tõenäoliselt korrigeerib ka amet kasvunäitaja peatselt ülespoole.

Meie arvamust jagab Hansapank. Analüütik Maris Lauri sõnul ei ole pangal põhjust oma 5,5 kasvuprognoosis kahelda ? statistikaameti avaldatu on esialgne ja tema kogemus näitab, et kasvunumber võib paraneda. Ka esimese kvartali esialgne kasvunäitaja (5,2) erines tunduvalt täpsustatud arvust.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul puudutab mõõn majanduses kõiki piirkondi ning tema teise kvartali prognoosid on üsna tumedais toonides. Pessimistlikud on ka The Economisti prognoosid, mille järgi nt Euroopa arenevate riikide majanduskasv peaks teises kvartalis tulema sootuks miinusmärgiga, -2,1.

Mõnel pool vastavad ennustused tegelikkusele ? USA kasvunäitajad on kaheksa aasta madalaimal tasemel, Singapuri ja Taiwani SKP on vähenenud teist kvartalit järjest, Saksamaa kardab seisakut, Soome lama, halvasti läheb Jaapanil. Eestil ja eriti Lätil pole aga kurtmiseks põhjust praegu ega ka aasta lõpus.

Vaadates Hansapanga majandustulemusi, võib teha omad järeldused ka majanduse tervise kohta ? ettevõtetel läheb hästi. Näiteks sobib Tallinna Kaubamaja Grupp, mis hiljuti tublisti laienes ? käive kasvas esimesel poolaastal aastataguse ajaga võrreldes 33, ettevõte väljus kahjumist ning näitas puhaskasumit 4,5 mln krooni.

Või võtame müüginumbrid ? tänavu seitsme kuu tööstustoodangu müük on 7 suurem kui mullu samal ajal. Eriti rõõmustab II kvartali jaekaubandus ? püsihindades kasv 14, mahu poolest aga 21 ? 6,9 miljardi kroonini, mis on majandusministeeriumi andmeil kõrgeim näitaja alates 1998. a.

Äripäev ei jaga Trigon Marketsi peaanalüütiku Toomas Reisenbuki arvamust, nagu oleks suuremate jaemüüginumbrite taga pigem struktuurimuudatused kaubanduses. Ennem on tegu eratarbimise kasvuga (investeeringute kõrval peamisi majanduskasvu mootoreid).

Inimeste ostujõud on kasvanud ? keskmine brutopalk oli II kvartalis 14,6 suurem kui mullu samal ajal. Vähenenud on töötuse määr ? II kvartalis oli see 12,4 (I kvartalis 14,2), mullu II kvartalis 13,2. Võrreldes aastataguse ajaga oli II kvartalis tööga hõivatuid 9000 inimese võrra rohkem.

Majanduskasvunumbrite ülespoole korrigeerimisel võib mõningaid kõhklusi tekitada kiire inflatsioonitempo ? tarbijahinnad on aastaga kallinenud 6,7 ?, samuti see, et ekspordi kasvutempo on aeglustunud. Maris Lauri hinnangul pole eksport aga dramaatiliselt kukkunud. Vähenenud on allhanke osa (probleemitekitajaks Elcoteq), ent see-eest kasvab ekspordis omatoodangu osakaal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:51
Otsi:

Ava täpsem otsing