Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erakonnastaapide peavalu ? valijamehed

Andrus Karnau 04. september 2001, 00:00

Septembri esimestel päevadel valivad valla? ja linnavolinikud oma esindajad valimiskogusse, mis valib Eesti järgmise presidendi. Poliitikute kõnepruugis ?põlluks? kutsutud valimiskogu valmistab juba ammu peavalu erakondade valimisstaapidele, sest kohalike omavalitsuste volikogude volinike meelsust ja eelistusi on peaagu võimatu ennustada.

Valimiskogu reeglistik lubab ja käsib valijamehel käituda oma paremate tõekspidamiste ja arusaamade järgi. Kelle nime märgib maalt kartulivagude vahelt või väikelinnast oma kätega ülesehitatud ettevõttest paariks päevaks pealinna meelitatud mees või naine? Tema eelistuse võib määrata kandidaadi maailmavaade, aga ka valimiskampaania ajal antud lubadus toetada valijamehe kodukanti raha ja nõuga, või hoopis isiklik sümpaatia, sest kandidaatide hulgas on nii mehi kui naisi, habemikke ja siledalõualisi, sportlasi ja filosoofe.

Ennustatavad on ehk parteisõdurite eelistused. Suurerakondade lokaalpoliitikud, kes oma parteilisest kuuluvast saladust ei tee ja usinalt erakonna peajoont järgivad, valivad esimeses voorus oma erakonna eelistuse või järgivad oma kandidaadi kõrvale jäämisel erakonna liidrite soovitust. Kuid salajasel hääletusel, intriigidest tiines valimisõhkkonnas Estonia kristalllühtrite all võivad ka ustavate parteisõdurite eelistused käia ettearvamatuid radu.

Valijameheks valitud saamine võib Eesti omavalitsuste volikogudes tekitada kaugelt suuremat mullistust kui volikogu esimehe või vallavanema valimine. Sest kui kahe eelnimetatu valimisel olid määravaks volinike era? või ärihuvid, siis valijameheks saamine on auküsimus.

Ebamääraste eelistustega valitud valijamehed teevad Estonias otsuse, mis nende oma südametunnistuse asi, kuid mille tulemus ei pruugi olla just purikaim kala, mis sogases vees ujumas. Vast mõistlikum oleks isikliku edevuse asemel, olles ühes või teises volikogus ülekaalus oleva grupi esindaja, keskenduda peamisele, oma rollile valimiskogus, presidendi valijamehe rollile.

Omavalitsuste volikogud võiksid valijamehe asemel valida presidendi kandidaati. Kui valijameheks pretendeeriv volinik teataks avalikult oma eelistusist presidendivalimistel, siis pääseks volikogu kurnavast siseheitlusest au ja usalduse üle ning võiks keskenduda oma eesmärgile, valida riigile uus president. See otsus murendaks visalt levivat arusaama, et rahvas on presidendivalimistelt kõrvale jäetud. Eestimaalaste võimalus mõjutada kohalikke võime ja nende emotsionaalne lähedus kohalikule võimule on ju suurem kui riigikogule või erakondade juhatustele.

?Põld?, mis võib ikalduda või õitseda, oleks siis selgete ja avalike vaadete ja eelistustega poliitikute kogu, kes teeb otsuse küll oma südametunnistusest ja eelistustest lähtuvalt, aga vastukaaluks isiklikule isekusele on avaliku lubaduse tõttu ka alati kohustatud põhjendama oma valikut.

Piiratud saaks ka erakondliku lehmakauplemise võimalused. Visad on ju kaduma kuuldused, et Isamaaliit esitab Peeter Tulviste asemel kandidaadiks Tunne Kelami või Keskerakonna Peeter Kreitzbergi tegelikult kandidaadiks ei seatagi.

Kohalike volikogude liikmetest valijamehed oleksid siis valijamehed, kes lähevad häält andma oma valitud kandidaadi poolt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:51
Otsi:

Ava täpsem otsing