Ilmakartlik õhupallireklaam tõusuteel

Artikkel

- Uudised
- Sulev Oll
- 3. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilmakartlik õhupallireklaam tõusuteel
Vihmane ja tuuline ilm on põhjus, miks Eesti taevaalune õhupallidest tühi on ja firmade reklaamiraha tele, raadio ja ajalehtede peale kulub.
?Lootsime kevadisest reklaamikampaaniast rohkemat,? ütles õhupallireklaami vahendava OÜ Markii projektijuht Alger Vedles. ?Paar korda on lendamas käidud, aga praegu suhtuvad reklaamiandjad õhupalli ilmakartlikkuse tõttu kui ebakindlasse investeeringusse.?
Lennuluba anti näiteks nädalavahetusel Keila Cup 2001-l võistelnud kuumaõhupallidele eeldusel, et vihma ei saja ja tuule kiirus on alla 5 m/s, seega kehva ilma korral jäänuks reklaamitellijad pika ninaga.
?Eestis võib kuumaõhupall õhku tõusta 40 päeval aastas,? ütles Eesti ainsa kuumaõhupallide võistluse tehniline direktor Alo Sirp. ?See, et kahel aastal järjest on ilm lubanud võistelda, on pigem õnnelik juhus.?
Eesti õhupallisõitjatest ainukesena rahvusvahelist lennuettevõtja sertifikaati omava OÜ Aerostate kuumaõhupallipiloodi Annes Poolma sõnul sobivaid lennupäevi Eestis siiski jätkub. ?Siin saab lennata 100?120 päeval aastas,? kinnitas ta.
Lõunanaabrite juures näeb õhupalle lendamas sagedamini. ?Leedus lennatakse kuumaõhupalliga peaaegu igal nädalavahetusel,? ütles Keilast pärit lennuentusiast, OÜ Aerosport juhatuse esimees Sergei Usanov. Ka võistlusel Keila Cup osalenud 11 pallist pärines Eestist vaid kaks, ülejäänud esindasid Lätit ja Leedut.
Alger Vedlese sõnul on Eestis kümmekond, Leedus aga 40-50 õhupalli. ?Lähiaastal on meilgi oodata õhupallihuvi kasvu,? ennustas ta siiski. ?Juba praegu tellitakse õhupallilende sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks.?
Huvi suurenemist kuumaõhupallireklaami vastu kinnitas ka maist saadik sellele panuse teinud Liviko turundusdirektor Janek Kalvi. ?Kui kevadel alustasime, oli sellist reklaami vähe, nüüd juba tunduvalt rohkem,? ütles ta.
Kalvi sõnul on Liviko kaalunud ka oma õhupalli ostmist, samas kardetakse, et selle reklaamiviisi leviku korral muutub reklaamija vähem märgatavaks.
Liviko kirjadega pall lendas ka Keilas toimunud võistlusel, seda küll mitteametlikult, lende tegi ka Tavidi valuutavahetuse kirjadega kuumaõhupall Annes Poolma piloteerimisel.
Poolma sõnul investeeris OÜ Aerostate palli mitusada tuhat krooni, tegemist on 15 aasta vanuse lennuvahendiga. ?Kavatseme varsti uue palli osta ja pakkuda reklaamiandjale miljoni krooni eest tema nime kandvat palli koos kompleksreklaamiteenuse ja vähemalt kolmeaastase kasutamisega,? rääkis Poolma.
Ajal, mil huvi kuumaõhupallide vastu veel väikene, saab tunni-paari pikkuse õhupallilennu teha 1400?3000 krooni eest, OÜ Markii pakutava reklaamikanga ruutmeeter maksab 150?200 krooni. Väiksem reklaamkangas õhupallil on 5×9 meetrit, suur kolm korda suurem ja selle valmistamine maksab ca 25 000 krooni.
Paremaid aegu Eesti õhupallinduses ootavad reklaamivahendajate kõrval ka õhupallurid. ?Tahame õhupallisõiduga raha teenida,? ütles Eesti üks tipplendajaid ja instruktoreid Sergei Usanov
Keilas toimunud võistluseks paigaldas Sergei Usanovi pallile oma logo hüpermarket Primo. ?Aeg-ajalt me sponseerime seda õhupallimeeskonda,? rääkis Primo tegevdirektor Peeter Ranne. ?Alguse sai asi siis, kui Primo avamise puhul 1999. aasta mais õhupall nädala meie maja katusel oli.?
Lendava reklaami hinna kohta väitis Ranne, et see pole väga kõrge, tulemus aga kindlasti märgatav. ?Ajalehereklaam võib kahe silma vahele jääda, aga tavaliselt suurte ürituste ajal lendav õhupall mitte,? sõnas Ranne.
Ranne on reklaamiandjana ka ise õhupalliga sõitmas käinud ja peab elamust vahvaks. ?Soovitan kõigile, kel võimalus tekib,? ütles ta.
Hetkel kuum