Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv jääb sel aastal 5 piiridesse
Eesti majanduskasv selle aasta 2. kvartalis oli möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 5,2, teatas statistikaamet.
Nii rahandusministeerium, Eesti Pank kui enamik kommertspanku ootasid suuremat langustrendi. Seevastu Hansapank usub, et 2. kvartali täpsustatud tulemus võib olla esialgsest isegi parem.
Rahandusministeeriumi hinnangul oli 2. kvartali majanduskasv ootuspärane ja viitab aeglustumise jätkumisele võrreldes 1. kvartali 5,8protsendilise kasvuga. Vaatamata langustrendile oli SKT kasv suhteliselt kiire, arvestades kõrget võrdlusbaasi, milleks on eelmise aasta sama aja aasta kiireim majanduskasv ? 7,8.
Rahandusministeeriumi teatel on sarnaselt 1. kvartaliga suhteliselt madalale tasemele jäänud valitsussektori lõpptarbimiskulutuste kasv. Impordi kasvu aeglustumine on olnud ekspordi omast kiirem, sest ekspordi nominaalkasvu hoiavad üleval kõrged ekspordihinnad. Kasvu toetasid ka tööstuse ekspordi kasv, eriti toiduainetööstuses, kergetööstuses ja puidutööstuses, ning taastuma hakanud transporditeenuste eksport.
Nii rahandusministeeriumi kui pankade hinnangul andis tugeva panuse SKT kasvu eelkõige eratarbimine. Seda väljendab kiire kasv kaubanduses ning hotellide ja restoranide tegevusalas.
Hansapank prognoosib aasta SKT kasvuks 5. Majanduskasvu aluseks on Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnutsi tugev eratarbimine ja investeeringud. Ka ekspordi kasvutempo pole Lauri hinnangul dramaatiliselt kukkunud.
Ka Eesti Panga teatel on Eesti 2. kvartalil oma positsiooni eksporditurgudel isegi parandanud, ent ettevaates peab arvestama välisnõudluse veelgi kiirema languse võimalusega.
Nordea Pank prognoosib aasta keskmiseks SKT kasvuks 4,4. ?Võib-olla tõmbasime oma prognoose pisut palju alla,? ütles Nordea Panga vanemanalüütik Kristiina Vares statistikaameti avaldatud 2. kvartali tulemusi kommenteerides.
Varese sõnul põhinesid pessimistlikud prognoosid peamiselt maailmamajanduse võimaliku mõju hindamisel. ?Soome prognoosi kärpisime kaks korda ja Soome on Eestile oluline ekspordipartner,? põhjendas ta. Et USA ja Euroopa majandus paranemise märke ei näita, pole Varese hinnangul eriliseks optimismiks põhjust.
Statistikaameti andmetel kasvas SKT möödunud aastal võrreldes 1999. aastaga 6,9.
___________________________________________