Majandusministeerium koostab Eesti ettevõtluspoliitikat

Artikkel

- Uudised
- Peeter Raidla
- 3. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandusministeerium koostab Eesti ettevõtluspoliitikat
Mitmel töökoosolekul osalenud Henn Pärn Tööandjate ja Tööstuse Keskliidust sõnas, et Eesti ettevõtluspoliitika eesmärk on panna paika prioriteedid, mis realiseeruvad läbi riigieelarve.
?Tegelikult pidi see dokument juba varem valmis saama, kuid nüüd on selge, et 2002. aasta eelarves see enam kajastust ei leia,? tõdes Henn Pärn. ?Meie soov oligi, et kõnealune dokument koostataks pikema perioodi peale.?
Pärn lisas, et pärast ettevõtluspoliitika vastuvõtmist valitsuse määrusega peavad järgnema tegevusprogrammid, mis fikseeriksid konkreetselt, mille heaks ja kui palju riigipoolset toetust antakse.
Eesti Regionaalarengu Agentuuri direktor Jüri Roos ütles, et riik abistab läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja selle alla kuuluvate agentuuride, nende oma kaasa arvatud, ka praegu suurte summadega.
Konkreetselt nende agentuuri käsutuses on tänavu Roosi sõnul 140 miljonit krooni, millest otse ettevõtjatele suunatakse 46,6 miljonit. ?Ülejäänud raha läheb erinevate regionaalsete programmide finantseerimiseks, mis avaldavad positiivset mõju kogu ettevõtluse keskkonnale,? lausus Roos.
Küsimusele, kas valitsuse määrus, millega kavatsetakse Eesti ettevõtluspoliitika kinnitada, on pikas perspektiivis piisav, vastas Roos: ?Põllumajanduses on riigi toetus realiseeritud tõepoolest läbi seaduse. Paraku on seadusloome liiga pikaldane protsess, nii et kui meil praegu pole ühtegi alusdokumenti, kus oleksid paika pandud ettevõtluspoliitika prioriteedid, siis on esialgu täiesti piisav ka valitsuse määrus.?
EVEA juhataja Teet Kurs sõnas, et esiotsa tahtis majandusministeerium piirduda hoopiski sellega, et valitsus annab ettevõtluspoliitikale vaid oma kooskõlastuse.
?1994. aastast pärit ettevõtluse toetamise seaduse, mis täna enam tõepoolest ei toimi, tahab ministeerium tühistada. Meie seisukoht on aga, et vananenud seadust tuleb muuta või siis luua täiesti uus, tänapäeva arvestav seadus,? ütles Teet Kurs.
?Ettevõtluspoliitika koostamine on lootusetult hiljaks jäänud ning mul on tunne, et ega seda nüüdki ei taheta suure kella külge panna,? arvas EVEA juhataja, tunnistades EVEA otsest huvi selle vastu, sest ettevõtluspoliitika reguleerib riigipoolse toetuse just väike- ja keskmistele ettevõtetele. ?Küsimus on praegu ikkagi selles, kuidas võimalikult kiiresti õigele rajale pöörata.?
Kurs viitas ka sellele, et ettevõtluspoliitika ei saa olla eraldiseisev dokument, sest ettevõtlusega on vahetult seotud ka rahvastikupoliitika, kutseharidus, migratsioon ja muud valdkonnad.
Jüri Roos ütles, et paralleelselt majandusministeeriumi eestvõtmisel koostatava ettevõtluspoliitika alusdokumendiga on Regionaalarengu Agentuuris valminud ka ettevõtluse tugisüsteemi strateegia projekt, mis toetab ettevõtluspoliitikat ning mille eesmärk on soodustada väike- ja keskmiste ettevõtete loomist ja arengut, uute töökohtade loomist ja olemasolevate säilitamist.
Hetkel kuum