Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti tööpoliitika peab muutuma paindlikumaks

05. september 2001, 00:00

Kui Eesti soovib kasutada ära kõiki Euroopa Liiduga ühinemise eeliseid, peame me muutuma tööturul samamoodi konkurentsivõimeliseks nagu kapitali, kaupade ja teenuste turul. Investoritele on tähtis, et tööturg oleks mobiilne ja paindlik, tööjõud kvalifitseeritud ning tööjõukulud vastuvõetavad. Töövõtjatele on lisaks palgale tähtsad ka sotsiaalsed põhitagatised.

Järgnev võrdlus osutab, et tööturul konkurentsivõime saavutamiseks tuleb veel palju teha. Esiteks väärib märkimist, et Eesti tööturg on palkamise ja koondamise keerukust hindava OECD indeksi kohaselt suhteliselt jäik. Tööturu seadusandlus on Ungaris, Poolas ja T?ehhis ning ka ELis keskmiselt paindlikum kui Eestis. Näiteks koondamiste puhul on meil etteteatamisaeg suhteliselt pikk (kuni 4 kuud) ja hüvitised kuni 4 kuu keskmise palga ulatuses (ametnikel veel pikema perioodi eest).

Paindliku tööturu ühe näitena võib tuua asjaolu, et paljudes ELi riikides pole seadusandlusega kehtestatud koondamishüvitisi (Belgia, Saksamaa, Soome, Rootsi). Küll võidakse hüvitiste maksmises kokku leppida kollektiivlepinguga. Mitmes ELi riigis on koondamishüvitis Eestist tunduvalt suurem ? Austrias kuni 12 kuu palk 25aastase tööstaa?i puhul.

Koondamishüvitisi tuleb vaadelda ühes paketis töötu abirahadega. Nii ELi riikide kui kandidaatriikide seas paistab Eesti silma erakordselt madala töötu abiraha ja tööturupoliitikaks eraldatava tagasihoidliku summa osas. ELi riikides on abiraha keskmiselt 60% eelmisest palgast, Eestis alla 10%. Uus töötuskindlustuse seadus toob meid abiraha osas Euroopale lähemale.

Ka aktiivsetele tööturupoliitika meetmetele kulutavad ELi riigid suurusjärgu võrra suuremaid summasid. Eesti kulutas töötute töölerakendamiseks mullu 0,08% SKPst, ELi keskmine oli 1,16%. Hollandis ja Rootsis on see näit üle 1,8% SKPst, Poolas 0,49 ja Ungaris 0,40% SKPst (1999.a).

Tagasihoidlik tööturupoliitika Eestis aitab kaasa kõrge tööpuuduse püsimisele. Ka pikaajaliste töötute osakaal töötute üldarvust on meil väga kõrge Mullu oli töötuse määr 13,7%. Töötutest olid 42,8% olnud tööta üle aasta ning 25,4% enam kui kaks aastat. ELis oleks nii nukker olukord tööturul harukordne, ehkki eeldatavalt toob liitumine kaasa uusi töökohti avalikus teenistuses ning uute turgude avatuse tõttu ka töötlevas tööstuses ja teenindussektoris laiemalt.

Tööturu konkurentsivõimet iseloomustab ka tööjõu maksustamise määr. Palgafondi ja töötasu maksustamine on kandidaatriikides suhteliselt kõrge Keskmine sotsiaalmaksu-määr ELis on 23,5%, Eestis 33%. Lisaks jaotub enamikus ELi riikides maksumäär tööandjate ja -võtjate vahel suhteliselt võrdselt. Tõsi, sotsiaalprogrammide finantseerimise allikad on riikide lõikes erinevad.

Kandidaatriikide palgatase jääb tunduvalt maha ELi riikide tasemest. Kuigi liitumine ELiga annab mitme hoova kaudu positiivse impulsi palgakasvule, võib ELiga hiljem liitunud riikide (Hispaania, Portugal, Kreeka) kogemustele tuginedes väita, et palkade ühtlustumine nõuab siiski suhteliselt pikka aega. Palkade tõus eeldab töö tootluse märkimisväärset kasvu, selle üks tegur on tööjõu kvaliteedi tõstmine nii kutse- kui täiskasvanuhariduse reformimise teel. Kuigi Eesti Panga andmeil suurenes aastail 1995?2000 tootlus töötlevas tööstuses rohkem kui 80% ja teenindussektoris üle 40%, jääb tootluse tase Eestis oluliselt maha ELi riikidest.

Tööjõu kvaliteedi osas tuleb palju ära teha. Jutud Eesti haritud tööjõust jäävad tühisõnalisteks, kui nendega ei kaasne konkreetseid samme kaasaegse ja tööjõu konkurentsivõimet tagava kutsehariduse süsteemi loomisel. Põhi- ja kesküldhariduse omandanute suhtarv vastavasse ikka jõudnud noorte koguarvust on meil võrreldes 1980. aastatega niigi oluliselt langenud.

Üldharidusliku põhikooli lõpetanuist jätkab meil vaid ligi neljandik kutse- või keskeriõppes. Belgias saavad kutsehariduse 45% noortest vanuses 15?19 ning Austrias 55%. Olemasoleva tööjõu kohanemiseks kiiresti muutuva maailmaga on oluline ka täiskasvanuhariduse toetamine ja soodustamine.

Kui meie tööturupoliitika ei muutu aktiivsemaks ja paindlikumaks, võib see koos palgaerinevuste ja tagasihoidliku sotsiaalpoliitikaga suurendada tööjõu lahkumist Eestist.

ELiga liitumisel tuleks tööturu konkurentsivõime tõstmiseks suurendada töökokkulepete osatähtsust. Vajadus tugeva tööseadusandluse ja tsentraliseeritud palgaläbirääkimiste järele Eestis on muuhulgas tingitud sellest, et vaid väike osa töötajaist ja -andjaist on koondunud ühingutesse või liitudesse. Ses osas jääme kaugele maha ka teistest kandidaatriikidest. Tööturu paindlikumaks muutmisel tuleks suuremat rõhku panna tööandjate ja -võtjate endi palga- ja sotsiaaltagatiste kokkulepetele, lähtudes ettevõtte, regiooni või majandusharu seisundist tööturul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing