Üle 100 000 investeering tasub ära umbes kümne aastaga

Umbes 150 m² eramule, mille kulud küttele ja tarbeveele on umbe 20 000 kWh aastas, läheb soojuspumpkütte paigaldamine maksma keskmiselt 130 000 krooni. Aastane küttekulu jääb vahemikku 4000?5000 krooni, sõltuvalt ka sellest, kas kasutatakse põranda- või radiaatorikütet. Soojuspumpkütet näiteks elektriküttega (kahetariifne) võrreldes on viimase puhul aastane küttekulu üle kolme korra suurem, samas on kulutused süsteemi paigaldamiseks oluliselt väiksemad.

Energiasäästlik ja loodussõbralik küttesüsteem, mis on võimalik soojuspumpa kasutades, on Eestis veel suhteliselt uus teema. Rootsi ja Soome kogemustele toetudes kinnitan, et soojuspumpade osa kütteturul kasvab edaspidi kindlasti. Põhjuseid on mitu: esiteks kallineb pidevalt kütmiseks kasutatavate energialiikide hind, teiselt poolt muutub järjest olulisemaks keskkonnasõbralik eluviis.

Järgnevalt mõned võimalused soojuspumba valikul:

Maasoojuspumba süsteem kogub maapinda akumuleerunud päikeseenergiat ja töötleb selle umber kütteenergiaks. Ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit. Ühe elektri kWh kasutamisel saadakse 2,5?3,5 kWh soojusenergiat. Elektri kokkuhoid on enam kui kolm korda.

Maasoojus tuuakse torusid pidi soojuspumpa, kus see muudetakse kütteenergiaks, millega soojendatakse radiaatoreid, põrandaid ja boilereid. Torustik kaevatakse 100 cm sügavusele maasse, uputatakse puurkaevu või viiakse raskuste abil veekogusse, sõltuvalt maja asukohast ning võimalustest. Näiteks 100?150 ruutmeetri suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 300?400 meetrit torusid.

Maapind soojendab torustikus tsirkuleerivat vedelikku sedavõrd (mõne kraadi võrra), et soojuspump muudab need mõned kraadid soojaks veeks ja radiaatorit või põrandakütet kasutades soojaks õhuks.

Ventilatsiooni õhusoojuspumbaga kasutatakse energiaallikana ventilatsioonisüsteemi kaudu välja suunatud siseõhku, mis tavaliselt läheb kasutult atmosfääri. Süsteem sobib alla 250 ruutmeetri suuruse uue maja ehitajale või saneeritavale majale, kus on ees tõsisem ümberehitus.

Ventilatsiooni õhusoojuspumpa kasutades on aastane kokkuhoid kütte ja tarbevee arvelt umbes 8000?10 000 kWh ehk 40?45 protsenti, sest ligemale poole energiast toodab soojuspump väljaventileeritavast õhust. Kokkuhoiule lisandub meeldiv värskus, sest õhk vahetub ruumides 12 korda ööpäevas.

Õhusoojuspump võtab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Tasuta energiat saab väljast ammutada kuni miinus 15-kraadise pakasega. Suvel võib õhusoojuspumpa kasutada kliimaseadmena. Eriti praktiline on õhusoojuspump siis, kui kütmiseks kasutakse otseelektrikütet. Sel juhul jääks elektriküte vajadusel toetama soojuspumba küttesüsteemi. Seadme hankimiskulud saadakse tagasi 3?4 aastaga.

Autor: Heino Salaka