Olmekiirabi päästab muredest

Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti ja Tallinna Linnavalitsuse koostöös tegevust alustanud abitelefon esmaseks ülesandeks on aidata kokku viia abivajajad ja firmad, kes pakuvad mingit konkreetset olmeprobleemide lahendamisega seotud teenust. ?Korteriühistutel on tavaliselt olemas tööjaotus, kuidas ja mida olmeavarii korral teha, seega on abitelefoni põhilisteks kasutajateks arvatavalt just eramajaomanikud,? kinnitab Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktori asetäitja Karli Sassi.

Abitelefon toimib väga lihtsalt - inimene helistab telefonil 1345, räägib dispet?erile ära oma probleemi ning helistaja kas ühendatakse konkreetse ettevõttega või edastatakse info soovitud teenust pakkuvale firmale, abistaja poolt tehtud töö eest tasub klient. Hiljem kontrollib abikeskuse dispet?er, kas ja kuidas probleem lahendati. Nii langeb ära vajadus ise mööda telefoniraamatute värvikirevad ja infomahukaid lehekülgi või infotelefone vajalikku ettevõtet otsida.

Lisaks olmemuredele oodatakse abitelefonile ka üldisemat informatsiooni, eeskätt just informatsiooni linna elus tekkinud probleemide kohta. ?Sinna võib helistada nii teadetega puuduvate liiklusmärkide kui ka viltu vajunud liiklusmärkide kohta,? kinnitab Sassi, ?Informatsioon edastatakse õigesse kohta ja nii peaks iga probleem leidma endale lahenduse.?

Kokkuvõttes peaks 24 tundi ööpäevas abivajajatele vastav olmekiirabi päästeameti hinnangul võtma maha koormust ka hädaabinumbri 112 dispet?eritelt, sest seni pöördusid inimesed oma olmemuredega tihti just nende poole. ?Varem sai linnaelu puudutavate probleemidega pöörduda telefonil 067 vastanud linnadispet?eri poole, kuid see number lõpetas tegevuse ja nii pommitasid inimesed oma kõnedega just hädaabinumbreid,? seletav Karli Sassi. ?Abitelefon 1345 peaks aga samasugust abiteenust meie plaanide kohaselt pakkuma veelgi laiemalt.?

Helistamine abitelefonile maksab kohaliku kõne hinna, Eesti Mobiiltelefoni või Radiolinja võrgust helistades aga võrgusisese kõne hinna. Peagi peaks lisanduma ka võimalus helistada abitelefonile ka Q-GSMi mobiiltelefonilt, ka sealt helistades on tegu tavalise võrgusisese kõnega.

Hetkel on abitelefoni andmebaasis informatsioon umbes 50 ettevõtte kohta, kes pakuvad inimestele abi olmemurede lahendamisel. Tuletõrje ja Päästeameti kriisireguleerimisteenistuse juhataja Priit Janno sõnul on ettevõtjate huvi abitelefoni vahendusel oma teenuse pakkumise vastu väga erinev. ?On neid, kes otsisid meid ise üles ja olid abitelefoniga koostöö tegemisest väga huvitatud, kuid oli ka ettevõtjaid, keda tuli mitu korda selle idee kasulikkuses veenda,? kinnitab Janno.

Priit Janno kinnitusel ootab abitelefon jätkuvalt kõnesid neilt firmadelt, kes on huvitatud koostööst Päästeametiga oma oskuste ja teenuste pakkumisel hätta sattunud inimestele ?Andmebaas selliste firmade kohta täieneb igapäevaselt,? sõnab ta. Firmade lisamine ning nende kontaktandmete hoidmine andmebaasis on tasuta.

Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti direktori asetäitja Karli Sassi sõnul on Tallinna Abitelefoni poolt pakutavate teenuste valikut kavas projekti edukal käivitumisel edaspidi ka laiendada.

Hetkel töötab abitelefon vaid Tallinnas, kuid teenust plaanitakse laiendada ka mujale Eestisse.