Island: meie geeniprojekt on parem

Tõnis Arnover 07. september 2001, 00:00

Esiteks on deCODE?il arvutis olemas oma rahva täielik genealoogiline andmebaas. See hõlmab 630 000 nime ehk kõiki 270 000 elavat islandlast ja paljusid nende esivanemaid, kasvõi kuni üheksanda sajandini välja. Teiseks on islandi rahvas geneetiliselt ja ka kultuuriliselt homogeenne, mis võimaldab pärilikke haigusi ja nende seoseid keskkonnaga kergemini uurida.

Äripäevas senikirjutatu põhjal on jäänud mulje, et deCODE on kogutud islandlaste vereproovid loovutanud ainsale strateegilisel partnerile, ?veitsi ravimifirmale F. Hoffmann-LaRoche Ltd ja sellega tema roll põhiliselt piirdub.

DeCODE?i juht lükkas selle arvamuse ümber. Ta ütles, et firma on algusest peale endale aru andnud, et eduka tegevuse alus on andmete töötlemine, mille tulemusena töötatakse paljude strateegiliste partneritega välja uusi tooteid. Tänu edukale uurimistööle suutis deCODE eelmisel aastal oma käibe kahekordistada ja loodab aastal 2004 päriselt kasumisse jõuda.

?Meie ja partnerite uurimistööd käivad kolmes põhilises suunas,? ütles Edward Farmer deCODE?i investorisuhete osakonnast. ?Esiteks töötame haiguste diagnoosimise kallal, mis lähtub patsiendi haigusttekitavate geenide kindlaksmääramisest. Teiseks töötame välja ravimeid ning kolmandaks uurima geenianalüüsi alusel ravimite mõju konkreetsele inimorganismile,? selgitas ta.

Stefansson kiitis oma noort kollektiivi, kus töötajate arv on tõusnud üle 600 ja keskmine vanus on 38 aastat. Iseloomustades firma tähtsust Islandile, ütles ta: ?Arvestades meie rahva arvu, töötab siin iga 450. islandlane. Paljudele teadlastele võimaldas meie firma välismaalt koju naasta ja tegelda väga huvitava tööga korraliku tasu eest.?

Eesti projektile ennustas deCODE?i juht mitmeid raskusi: ?Nagu iga mootor vajab käivitamiseks kütust, vajab ka geeniuurimise alustamine algkapitali. Kuid rahvusvahelisele riskikapitalile ei meeldi eriti riigi osalusega projekte rahastada põhjusel, et valitsustel on komme mängu keskel mängureegleid muuta.?

Samuti ei saa Stefansson aru, miks Eestis kulutatakse nõnda palju auru isikuandmetega seotud saladuste tagamise probleemile ja usaldatakse pimesi valitsust. Ta tõi näite USAst, kus ta on 20 aastat töötanud. Sellelaadseid uuringuid on tehtud Ühendriikides rohkem kui ei kusagil maailmas ning seal on koostatud tohutuid andmebaase, kuid üksikisiku andmete kaitse on täielikult reguleerimata. Sellele vaatamata ei tea ta nimetada ühtki juhtumit, kus erafirma oleks eraisiku geeniandmeid kuritarvitanud.

?Vaadates lääne ühiskonna ajalukku võib tõdeda, et valitsusi pole mingit põhjust rohkem usaldada kui firmasid. Selles mõttes on NSV Liidu minevikuga Eesti mälu lühike. Oletame, et deCODE ja Eesti valitsus kuritarvitavad mõne isiku geeniandmeid. Mis siis juhtub? Olen kindel, et deCODE pandaks kinni päevapealt, aga Eesti valitsus kindlasti tagasi ei astuks,? väitis Kari Stefansson.

?Islandi geeniprojekt on meile olnud heaks õpetuseks, sest oma ettevalmistustes oleme saanud arvesse võtta sellele Euroopas osaks saanud kriitikat. Näiteks on Islandile ette heidetud, et andmed lähevad otse kasumit taotleva firma kätte või et inimestelt eeldatakse nõusolekut, mis kohustab arste nende kohta käiva info deCODE?ile loovutama, ilma et neid sellest eelnevalt informeeritaks,? selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Jaanus Pikani.

?On tõsi, et erakapitalile ei meeldi suur poliitiline risk, mida kujutab endast mõjuvõimsa riigi osalemine projektis. Et seda riski maandada, panimegi seadusega ja mitte valitsuse määrusega paika selle, et loodav andmebaas läheb mittetulundusasutuse kätte, kus riigi eri institutsioonidel on küll kontroll, kuid kogu ülejäänud tegevus käib lepingute alusel, mis annab turvatunde nii investorile kui geenidoonorile,? ütles Pikani.

Eesti geeniprojektis Kari Stefansson konkurenti ei näe, tõdedes, et geeniuurimistööd jätkub nõnda palju, et need saavad üksteist ainult täiendada. Ta ennustas, et kui Eestil õnnestub oma geeniprojektile raha leida ja see kasumiga tööle panna, siis ootab seda kindlasti edu. Samuti ei välistanud ta Islandi ja Eesti geenialast koostööd tulevikus.

Ehkki Islandi ja Eesti geeniprojekt on õige erinevad, nägi ka Jaanus Pikani edaspidi koostöövõimalusi, näiteks eri populatsiooni riskigeenide info vahetamise alal.

Esialgu oleks Eestil vaja, et biotehnoloogia- ja IT-sektori aktsiad hakkaksid börsil jälle tõusma, mis kergendaks riskikapitali jõudmist Eesti geeniprojekti. Seni on potentsiaalsed investorid äraootaval positsioonil.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:51
Otsi:

Ava täpsem otsing