Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kursusevennad juhivad saetööstusi

Väinu Rozental 07. september 2001, 00:00

ASis Imavere Saeveski ja ASis Paikuse Saeveski töötab viis tippjuhti, kes lõpetasid 1992. aastal Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) metsamajanduse (MM) eriala. Imavere ja Paikuse toodavad tänavu kokku 430 000 tihumeetrit saetoodangut. Eestis toodetakse üldse tänavu hinnanguliselt 1,2 miljonit tihumeetrit okas- ja lehtpuu saetoodangut.

Otsa Eesti saetööstusesse minekuks tegi lahti MM 1992. aasta lennu vaieldamatu liider, ASi Sylvester Grupp praegune projektijuht Margus Kohava, kes seitse aastat tagasi kolis Põltsamaale eesmärgiga rajada Imaverre moodne saetööstus. Imavere tolleaegse tegevjuhi Kohava kutsele reageerisid õige pea kursusevennad Peedo Pihlak, Tiit Vallap ja Agu Vardja. Peedo Pihlak on pärast Margus Kohava lahkumist Imavere Saeveskist vahetanud tootmisdirektori tooli tegevjuhi tooli vastu, Tiit Vallap on Eesti suurimas saetööstuses ostujuht ja Agu Vardja müügijuht.

Mõni aasta hiljem, kui Sylvester Grupi osalusega Paikuse Saeveski otsis alustavasse saetööstusesse juhti, sattus omanike huviorbiiti Margus Kohava soovitusel tema kursusvend Tõnu Järv. Järv on omakorda ostujuhiks kaasanud kursusevenna Tõnis Arukase ja tootmisdirektoriks Andres Pariku, kes alustas õpinguid küll sama pundiga koos, kuid lõpetas aasta hiljem.

?Ma ei näe meie kursuses midagi erilist,? ütleb Peedo Pihlak, kes enne Imaverre tulekut juhtis Lätis saeveskit SELS. Pihlak viitab teistelegi metsatööstusettevõtetele, kuhu on koondunud mingi hulk kursusekaaslasi.

Nii töötab näiteks Tartus tegutsevas ASis Lemeks MT kolm 1991. aastal EPMÜ metsamajanduse eriala lõpetanud kursusevenda ning veel kaks meest, kes mingi aeg samal kursusel õppisid. Samuti on Sylvester Grupis vähemalt viis meest, kes koos Sylvesteri ühe alusepanija Mati Polliga lõpetasid EPMÜ metsamajanduse eriala 1976. aastal.

Kuigi metsamajanduse erialale võeti 50 inimest, käis 1992. aasta lennust tegelikult läbi ligi sada inimest ja lõpetas 43 inimest. Oli segane aeg, poisse vooris kroonusse ja siis tagasi õppima.

Ühel ajal kõrgkooli sisse astunud ja pärast sõjaväge taas kooli naasnud mehed hoidsid rohkem kokku. Enamik neist sattus ka ühte ühiselamuse ning nii kujunes sõpruskond. ?Neid, kes polnud veel kroonus käinud, hüüti vahetevahel nöökavalt pioneerideks,? meenutavad mõned kursusekaaslased.

?See seltskond, kes oskas ülikoolielust võtta nii ühte kui teist, oskab üldjuhul ka elus ja äris midagi korda saata,? räägib saematerjali logistikaga tegeleva ASi Puidutare üks omanikke ja tegevjuht Ain Laidoja.

Kui enamik kursusevendi on veendunud, et nad sattusid lõpetama soodsale ajale, mil majanduses tekkisid uued tuuled, jääb Margus Kohava vastupidisele seisukohale. ?Need, kes lõpetasid meist kümme aastat varem, olid erastamise ajaks jõudnud kohtadele, kus andis ka endale erastada,? räägib Kohava. ?Need, kes pärast meid lõpetavad, saavad aga kindlasti meist parema hariduse.?

Kohava sõnul pidid nemad, veneaegse haridusega metsandusspetsialistid, kellel polnud ei korralikku võõrkeele ega arvutioskust, ise end nullist üles töötama. ?Kusagil mujal polnud metsatööstust võimalik õppida,? põhjendab Kohava, miks ta omal ajal paberid metsatööstusele kõige lähedasemale erialale, metsamajandusse, sisse andis.

?Margus Kohava kui tõsine tegija teadis juba kõrgkooli ajal väga hästi, mis ta teeb ja kuidas ta teeb,? iseloomustab kursusevend Tiit Kõnnusaar, kes metsamehe kutse asemel hoopis kirjastajaks hakanud. ?Marguse kaasatud inimestest on samuti saanud kõvad tegijad.?

?On loomulik, et just tutvusringkonna kaudu koostatakse meeskonda,? räägib Taheva metskonna metsnik Andres Rõõmus. ?Kui ikka ligi viis aastat oled koos olnud, siis tead, mis mees keegi on.? Rõõmus ise on üks väheseid MM 1992. aasta lennust, kes on jäänud õpitud erialale truuks. ?Mul on maad ja majad siinkandis,? põhjendab Rõõmus.

Põhja-Eestis metsamaterjali ülestöötamisega tegeleva OÜ Metsmel MT omaniku ja juhtaja Andres Nageli sõnul on paljud kursusekaaslased läinud metsast tööstusesse metsandusreformi tõttu. ?Metskondadel pole enam mingit otsustamisõigust,? räägib ta. ?Metskonnad on jäänud Tallinnast tulevate käskude täitjaks.? Samuti on paljud metsamehed olnud sunnitud metskondade koondamiste tõttu lahkuma õpitud erialalt.

Paikuse Saeveski tegevdirektori Tõnu Järve kinnitusel jõudis ta viie ja poole aasta jooksul Pärnumaal Orajõe metsaülemana tegutsedes oma osa metsast ära istutada ja kasvatada. ?Metsakasvatuse ja metsaistutuse pool kukkus ära,? põhjendab Järv, miks ta 1997. aastal kursusevendade ärgitusel kandideeris Paikuse Saeveski tegevjuhi kohale. ?Loomulikult on metsatööstus suurem väljakutse ja ka materiaalselt tasuvam.?

EPMÜ 1992. aasta lennu kokkukuuluvustunnet näitab seegi, et kursus on peaaegu igal aastal saanud erinevates Eesti paikades kokku. Tänavuse augustikuise kokkutuleku Rannapungerjal korraldasid Rakveres saematerjali ekspordiga tegeleva ASi Benito Puit omanikud Hanno Muldma ja Andres Lja?.

Asjaosaliste kinnitusel pole keegi otsest ärilist kasu kursusekaaslaseks olemise tõttu lõiganud või välja pressinud. ?Teeme igaüks oma tööd ja oleme efektiivsed oma alal,? sõnab Ain Laidoja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:51
Otsi:

Ava täpsem otsing