Schenkeri trump on lennuveod

Schenkeri tegevdirektor Meelis Arumeele sõnul on see seotud töötajate initsiatiivil juurutatud uue tehnoloogiaga lennukonteinerite ULD (Unit Load Device) laadimiseks. Tegemist on unikaalse seadeldisega, mis võimaldab suuri ULD-konteinereid rullikutega varustatud teid pidi autorongist otse terminali ümber laadida. Uue tehnoloogia abil kulub kaubaauto tühjakslaadimiseks varasema 3 tunni asemel 10 minutit.

Schenker oli Balti riikides esimene firma, kes 1996. aastal saavutas rahvusvahelise lennutranspordi assotsiatsiooni IATA (International Air Transport Association) kaubaveoagendi staatuse ja on praegusel ajal British Airways World Cargo, SASi, Lufthansa Cargo, Swissair Cargo, Estonian Air Cargo, Air France?i ja Singapore Airlinesi müügiagent. Konteiner- ja lennutranspordil kasutab AS Schenker üle terve maailma kaubamärki Balti Transport.

?Meie peame hoolitsema selle eest, et kaup oleks õigel ajal õiges kohas kõige väiksemate kulutustega, mis tähendab kogu logistilise kontseptsiooni paikapanekut. Koolitame seetõttu oma töötajaid logistikakonsultantideks, et pakkuda oma klientidele logistilisi terviklahendusi,? selgitab Arumeel. Firmal on terminal, tolliladu ja tollipunkt ning 20 linna vahel toimib otsekaubaveoliin regulaarse sõiduplaani alusel.

Schenker ei korralda vaid kauba vedamist ühest punktist teise, vaid loob ka lisaväärtust. Schenker sorteerib ja markeerib kauba ning varustab selle vajaduse korral ka riigikeelsete kasutusjuhenditega. Käsiteldavate kaubagruppide nimistu on pikk, sinna kuuluvad kaubad alates toormaterjalidest kuni lõpptarbijani suunatud valmistoodeteni.

Schenkeri suuremaid kliente on näiteks Michelin ja Elcoteq, aga ka Electrolux, UPO ja teised nn valge liini kaupade tootjad. Schenkeri teenuseid kasutavad ka mitmed konkureerivad Euroopa ekspedeerimisfirmad, kelle kaubakogused ei ole nii suured, et ise Baltimaadesse kohale tulla.

Arumeele sõnul saab Schenkeri kliendibaasi kuuluvate firmade kaubakäibe põhjal teha korrektseid järeldusi terve riigi välismajanduse käibe kohta ? Schenkeri kliendibaas on sedavõrd lai ja esinduslik. On ju ekspedeerimisfirmad suures osas need, kes teostavad riigi ekspordi ja impordi. Näiteks oli juuli Eesti väliskaubandusele, aga ka Schenkerile, suhteliselt kehv, kuid august ja septembri algus näitavad juba välismajanduskäibe hüppelist tõusu. Seda, et teatav korrelatsioon kehtib, kinnitab ka firma analüütik Indrek Paide ja ennustab Eesti välismajandusele augusti kokkuvõtete põhjal senisest märksa paremaid tulemusi. ?Meie analüüsi tulemused näitavad, et august tuleb käibe poolest kõigi aegade neljas-viies kuu,? kinnitab ta.

Schenkerile on see aasta olnud edukas, sest planeeritud kuueprotsendilise kasvu on firma ületanud umbes kuue protsendi võrra. Kasumit tuleb tõenäoliselt kavandatud enam.

Schenkeri kontserni Eesti tütarfirma kuulub Euroopas esimeste hulka. Eestis ületab firma käive selle aasta esimese poole andmetel umbes 60 protsendiga teist Eesti selle ala suuremat tegijat DFDSi (endine SVEX).

DFDSi tegevdirektor Jaan Lepp kinnitas, et Schenker on Eestis vaieldamatu turuliider. ?Oleme neist umbes poole võrra maas,? lausus ta. Konkurendi nii suure edumaa põhjuseks on Lepa hinnangul lennuvedude oluline osakaal, aga ka suure ja stabiilse omaniku olemasolu. DFDS pakub lennuveo teenust minimaalselt, selgitas ta, lisades, et autovedude osas on kaks firmat enam-vähem võrdsed.

Lepa sõnul on DFDSi selle aasta tulemused olnud paremad kui mullu, kuid kasv on jäänud siiski oodatust väiksemaks. Juuli oli firmale sama kehv kui teistelegi, aga ka augusti tulemused olid loodetust halvemad, seevastu september tõotab tulla parem, kui loodetud, kirjeldas ta olukorda. Turumahu iga-aastane 25?30 protsendi suurune kasv võimaldab Lepa sõnul areneda kõigil ekspedeerijail ja klientide teineteiselt ülelöömiseks pole vajadust. ?Vaja on lihtsalt turumahu kasvuga kaasas käia,? lausus ta.

DFDS prognoosib selle aasta käibeks 155 miljoni krooni ja kasumiks 12 miljoni krooni, Schenkeril on vastavad numbrid aga ligikaudu poole võrra suuremad.