Economist kirjeldab baltlaste vaesust

Tõnis Arnover 11. september 2001, 00:00

Ehkki kõik kolm Balti riiki on saavutanud teiste endiste NSV Liidu liiduvabariikidega võrreldes muljetavaldavat edu, vaevavad neid endiselt väga suured probleemid, millest nad paratamatult toovad osa ELi kaasa, kirjutab Economist.

Tallinn, Riia ja Vilnius on oma riikide petlikud fassaadid. Need vaimustavad turiste uhke arhitektuuri ning heade restoranide ja hotellidega, kuid mida rohkem äärelinna poole, seda enam on armetuid elumaju, lagunenud tehaseid ja auklikke teid ning maale jõudes, eriti Lätis ja Leedus. Isegi kolmest riigist kõige edukamas ? Eestis ? on tekkinud väga suured sissetuleku erinevused: eelmise aasta lõpul oli keskmine palk Tallinnas 359 dollarit (6280 krooni) ja Võrumaal 205 dollarit (3580 krooni).

Ka kiire majanduskasvuga kulub baltlastel aastakümneid, et ELile jõukuses järele jõuda. Näiteks kui Eesti suudab järgmise 10 aasta jooksul tagada 5-6% suuruse majanduskasvu aastas, siis aastaks 2010 on tema sisemajanduse kogutoodang inimese kohta 262 500 krooni, mis moodustab poole ELi omast. Leedu jõuab sama ajaga alles 105 000 kroonini. Tasemeerinevusele vaatamata peab Economist otstarbekaks võtta Balti riigid ELi vastu üheaegselt.

Briti ajakiri nimetab põhjusi, miks Balti riikides on poliitikud minetanud suures osas rahva usalduse. Eksdissidendid on osutunud võimul ebaefektiivseks ning endised nõukogude tegelased on kaasa toonud saamahimu, bossimängimise ja salatsemise. Paljud tõendid erastamise läbi kasu saamisest ja poliitikute võimetus valijatega suhelda on muutnud rahva apaatseks. Korruptsioon ja ebakompetentsus kahandavad rahva usaldust veelgi.

Lisaks toovad Balti riigid ELile kaasa terve puntra lahendamata probleeme Venemaaga. Olgu need siis ratifitseerimata piirilepped, umbes 700 000 kodakondsuseta elanikku või Kaliningradiga seotud viisa-, julgeoleku- ja kaubandusküsimused.

Economist ennustab aga, et läänega ühinevatele Balti riikidele tekitab suurimaid raskusi nõukogude pärandist vabanemine. Näiteks Leedu sihtkapitali juhi Egidijus Aleksandraviciuse sõnul oli eelmise aasta viimase kursuse tudengite mõtlemislaad 80 protsendil sotsialistlik. Nad arvasid, et riik peab kandma vastutust kõige eest, samas alahindasid nad isiklikku vastutust.

ELi astumisest keerulisemaks peab Briti ajakiri Eesti, Läti ja Leedu liitumist NATOga. Kuna nende endi kaitsevägi on endiselt nõrk, siis kaalub lääs, kas nende pärast tasub Kremliga vastuollu sattuda. Näiteks ennustab Kremlile lähedane poliitikaanalüütik Vjat?eslav Nikonov, et NATO laienemise jätkumisel tugevdab Venemaa kindlasti oma sõjalisi jõude Läänemere piirkonnas ning tõenäoliselt paigutab tuumarelva Kaliningradi. See oleks jõudemonstratsioon, millega maailmal tuleb ilmselt leppida.

Kuid Economist tõdeb, et kuigi Balti riigid ei suuda kaitsta oma õhuruumi, ei ole nad enam pelgalt lääne julgeoleku tarbijad, vaid selle hoidjad, kuna nende territooriumile paigutatud radarid aitavad jälgida Venemaa ja Valgevene õhuruumis toimuvat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:52
Otsi:

Ava täpsem otsing