Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Harjumatu heaolu Põhjala, eriti Norra moodi

11. september 2001, 00:00

Norra, mis on inimarengu poolest vist esikohal maailmas, kämpingumajades puuduvad padjad. Seda ei oska ühest vaesest riigist nagu Eestist tulnu ette näha. Kaasa võetud padjapüüridesse rändavad kampsunid ja joped, sõit seisma ei jää, isegi veidi lõbus on. Iseenesest mõistetavalt pole ka linu, padjapüüre, käterätikuid, tekke. Peale lavatsite, lauakese, paari tooli ja elektriradiaatori pole mitte midagi. Niisugused Norra-tüüpi mugavused maksavad 300 Norra krooni öö; et Eesti kroonid saada, korruta kahega. Ent kellele on niisugust rikkust vaja?

Kui makroökonoomiliste näitajate põhjal ei teaks, et Põhjamaade (Norra) elukvaliteet on tõepoolest kõrge, võiks arvata, et tegemist on osava blufiga. Mikroökonoomika põhjal ei paista rikkus küll kusagilt välja, vähemalt turistile mitte. Nähtavasti on teadlikult tegemist äärmise askeesiga, millest arusaamine võtab aega.

Ent mingem kämpingu näite ja kokkuhoiu juurde tagasi. Kui ka tekid on kogemata maha unustatud, ei pea külma siiski kartma, kuna majakese saab leiliruumiks üles kütta. Elektriradiaatoril on kaks re?iimi, ?sees? ja ?väljas?, nii et temperatuuri tuleb lisaks reguleerida ukse ja aknaga. Kuidas on lood kokkuhoiuga, ei hakka siinkohal prognoosima.

Du?i all saab käia 5 või 10 Norra krooniseid ?etoone ostes, mis võimaldavad 4,5 minutit sooja vett. Aeg jookseb järjest, seega vahepeal kinni keerata pole mõtet. Sealjuures ei valinud me kõige kehvemat majakest, paremaid polnudki. Meie mõistes viletsus on muudetud standardiks. Ööbimine hotellides, mida võis leiduda, ei läinud aga meie loodusturismi kallakuga ringsõidu eesmärgiga kokku.

Järgmine probleem on söömine nii, et potte-panne kaasa ei peaks vedama. Väiksemates asulates ikka söögikohti pole küll. Standard on haagissuvila järelevedamine koos kõige eluks vajalikuga. Või aetakse auto looduslikku puhkenurka ja süüakse otse pagaasnikust. Ökonoomset elustiili harrastavad üksmeelselt nii sise- kui ?välis?turistid, s.h teistest rikastest Euroopa riikidest.

Ilmselt pole söögikohti seetõttu, et kõrge hinnataseme tõttu puudub lihtsalt nõudlus. Kes isegi oleks nõus maksma, ka see ei saa, seega nokk kinni ja saba samuti. (Et kaupu ja teenuseid ei jaksa enam omadki tarbida, sellele juhtis tähelepanu ka Eesti Ekspressi ajakirjanik Paavo Kangur.)

Norras mõjus häirivalt ka avalikes kohtades suitsetamine, nagu näiteks pika otsimise peale leitud hamburgerlas. Mittesuitsetaja tunneb end Euroopa Liidu direktiividega kaitstud riikides paremini.

Kõik eelnev on kirjutatud peamiselt Norra ja tema põhjaosa põhjal. Ent mõne asjaga on avalik arvamus Norrale põhjendamatult ülekohut teinud, näiteks lahtiolekuajad. Jah, enamik tanklaid suletakse kas kell 20, 22 või 24, kuid see küll mingil moel häiriv pole. Bensiin on ehk ainult mõned sendid kallim (17 EEK/l) kui Soomes, ent Rootsis on liiter kaks Eesti krooni odavam. Ketistunud kauplused, nagu Rimi või Rema 1000, on Norras lahti piisavalt kaua, 21ni.

Kui rääkida Soomest, siis seal on nn ühiskondlik toitlustamine heal järjel ja Norrast tunduvalt odavam. Rootsis on elu üldse ca 15% odavam kui Soomes ja Norras.

Mulle jäi mulje, et Rootsi on kolmest kõige asisem, kuna silma hakkas enim tööstust, kaevandusi, hüdroelektrijaamu. Soome ja Norra jätavad pigem mulje, et turistide vool on nagunii kindlustatud, oluliselt midagi enamat polegi mõtet teha. Ühel neist on ametlik aastaringi töötav jõuluvanakeskus, teisel keskööpäike elik mandri-Euroopa põhjapoolseim punkt. Kõigil kolmel on lisaks võimas puutumata loodus, milles ei tule pettuda. Kuid liigne enesega rahulolu võib pikemas perspektiivis kätte maksta.

Tegelikult ma ei imesta põrmugi, et nn rikaste riikide majanduskasv aeglustub või on seiskunud. Kui eesmärk on ülim kokkuhoid, mis pole kaugel ihnsusest, lisaks ükskõiksus tarbijate suhtes, ei kesta heaolu kaua. Või pole see heaolu Eesti mõttes midagi väärt.

Siia mustrisse ei taha küll sobida USA, kes püüab tarbimist pigem tagant õhutada kui pidureid peale tõmmata, aga ometi on samas seisus. Kuna Eesti võrdleb end Põhjalaga, tuleks meil võimendada nende plusse ja vältida negatiivseid külgi. Ja lubada väikest luksust patjade, tekkide, linade ja sooja vee näol. Pisiasjad, aga meeldivad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:52
Otsi:

Ava täpsem otsing