Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Langus sunnib ettevõtjaid efektiivsusele
Eesti väliskaubanduse ning majanduse kui terviku lähituleviku arengud on kujunenud hetkel üheks enim arutluse all olevaks teemaks. Tõukeks diskussioonile sai ekspordikäibe kahanemine juulis võrreldes juuniga 29%.
Suurim muutus toimus masinate ja seadmete sektoris, kus juuniga võrreldes toimus ligi miljardikroonine langus.
Milliseks kujuneb aasta teine pool, on hetkel kõigest oletus. Erinevad analüütikud konstrueerivad erinevaid mudeleid, kuid üldine seisukoht on, et on alanud majanduse jahtumine ja teise poolaasta majandusnäitajad jäävad oluliselt alla esimesele poolaasta numbritele.
Suure tõenäosusega ei ole langus USA majandusega tugevalt seotud Soomes ja Rootsis oma põhja saavutanud. Soome ja Rootsi aga annavad umbes poole Eesti eksportkäibest ja seega pole ka see osa Eesti majandusest, mis on meie Põhjamaa naabritega seotud, oma langusfaasi läbinud.
Soomes on analüütikuid ja tööstureid, kes väidavad, et langus on alles algfaasis, ning oletused, et tõus algaks järgmisel aastal, ei põhine millelgi.
Ka maailmas laiemalt ei räägita enam sellest, et majandus aktiviseeruks veel sellel aastal. Seega asju realistlikult hinnates tuleb nentida, et kindlasti seisab lähikuudel ees ekspordi kasvutempo aeglustumine.
Seda tugevdab ka asjaolu, et kui aasta esimesel poolel ekspordihinnaindeks kasvas, siis lähikuudel tuleb eksportööridel valmis olla selleks, et maailmamajanduse üldisest jahenemisest tingituna suureneb surve ka hindadele. Sellest tulenevalt peab suurenema ka ettevõtete efektiivsus.
Konkurentidest suurem efektiivsus loob aga head eelised langusest varem väljumiseks. See, kui efektiivsed on Eesti eksportöörid, ei selgu aga veel sellel sügisel.
Autor: Lea Kroonmann