Siim Kallase arvamused maksupoliitikast

Asjatundjate arvamus on üsna üksmeelne ? maksukoormuse tõstmisega võetakse erasektorilt ära peamiselt investeerimisraha, tarbimise piiramine on vähem võimalik. Kui riik kasutab äravõetud raha investeerimiseks, mis on riigi puhul tegelikult tarbimine peamiselt ehitamise vormis, mitte lisandväärtust kasvatav investeerimine, siis on kahtlane, kas riik on ikka parem investeerija kui erasektor. (EPL 30.11.2000)

Erasektor investeerib Eestis umbes 20 miljardit krooni aastas. Kui suurendada maksukoormust selliselt, et saame tõsta pensione ja toimetulekutoetusi nii, nagu soovitakse (kusjuures tuleb arvestada, et mainitud väljamaksete suurendamine toob otsekohe kaasa palga ja muude toetuste täiendava nõudmise), tähendaks see vajadust võtta eelarvesse umbes neli miljardit krooni lisaraha. Osa sellest tuleb kindlasti tarbimise vähendamisest, aga vähemalt kolm miljardit krooni tuleb erainvesteeringute vähenemisest.

On erinevaid hinnanguid, kui palju on vaja investeerida ühe töökoha loomiseks (170 000 kuni 1 000 000 krooni). Vastavalt sellele tähendab erasektorist investeeringute äravõtmine ka uute töökohtade arvu vähenemist 3000 kuni 17 000 võrra. Nendel töökohtadel võiks toota meile nii elutähtsaid eksportkaupu ja suurendada sisemajanduse kogutoodangut. (EPL 07.12.2000)

Madalamad maksud ergutavad majanduskasvu ja seega suurendavad kogu ühiskonna jõudmist majanduslikult paremale järjele. Võib öelda, et kõige kindlam viis kasutada eelarvet ühiskonna jõukuse suurendamiseks on pidada eelarvet ohjes, pidurdada kulude kasvu, võtta töötegijalt vähem makse. (EPL 07.12.2000)

Kehtestades järjest uusi väikseid, aga õilsaid koormisi, on ühel hetkel tarvis teiselt poolt järele anda. Maksukoormuse tõus, ükskõik kui vargsi me seda ei kavandaks või kui ilusalt ei nimetaks, on vastuolus ka tänase koalitsiooni valitsemispõhimõtetega. Lähtudes eelnevast, otsustas Reformierakond pakkuda tasakaalustava meetmena välja idee langetada üksikisiku tulumaksu 20%ni alates järgmisest aastast. (EPL 12.01.2001)