Alkoholiaktsiis väiksemaks, punkrite kontroll pidevaks

Artikkel

- Uudised
- 11. september 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alkoholiaktsiis väiksemaks, punkrite kontroll pidevaks
Solkkütusest jäävad seisma automootorid, solkalkoholist inimeste südamed. Rauast mootorid saab ehk pärast kapremonti tööle? Mis teeb pähehakkava solgi valmistamise ja tarbimise nii ihaldusväärseks?
Peapõhjus on alkoholiaktsiisist tulenev hinnavahe, mis lisab legaalsele ?poolikule? 29 krooni. Nii palju või veidi vähem maksab sama kogus salaviina või suisa puupiiritust. Aktsiisi tuleb langetada, mis teeb solgi müümise vähem tulusaks.
Kontrolli tugevdamiseks peab osa aktsiisi laekumistest ? nt 5, mis teeb ca 50 mln krooni aastas ? minema sihtotstarbeliselt võitluseks salaalkoholi vastu.
Tõenäoliselt ei kaota alkoholiaktsiisi langetamine solkalkoholi täielikult, ent legaalse alkoholi osa kahtlemata suureneb. Sellest võidab nii inimeste tervis kui ka riigi rahakott. Kõik Pärnumaal hukkunud polnud ju sugugi asotsiaalid, surmajook polnud alati plastpudelis, et võiks käega lüüa ? oma asi!
Et alkohol on vägagi hinnatundlik kaup, saab järeldada uute ja odavamate viinamarkide müügiedust. Isegi kolm krooni pudelilt alla suurendas mõne margi läbimüüki kolm kuni neli korda, ütles Viina Liidu juht Aleksander Skoblov.
Liidu ettepanek on langetada aktsiisi kuus krooni pooleliitriselt viinapudelilt, mis on põhjendatud. Aktsiisi nagu mis tahes maksu laekumised on maksimaalsed mõõduka maksumäära juures.
Praegu on aktsiis üle optimaalse taseme. Kui viina hind poes langeb, on ka salaviina müüjad sunnitud sama tegema, kuni ükskord ei tasu see vahelejäämise hirmus enam ära.
Rohkem veel kui kange alkoholi aktsiisi tuleks langetada lahjade alkohoolsete jookide aktsiisi, nagu veinil ning õllel. See aitaks suunata tarbimisharjumused lahjema kraami peale, mille ohutegur on väiksem.
Aktsiisi langetamise vastu räägivad Põhjamaade alkoholihinnad, mis on astronoomilised, ent kord tundub sellegipoolest rohkem majas olevat. Siiski, Antti Tuuri romaanis ja filmis ?Pohjanmaa? käib ohter praska joomine.
Riik ei tohi lubada viinategu kodus elik puskariajamist, ka mitte n-ö oma tarbeks. Loa annaksid siiski ekssotsiaalminister Toomas Vilosius ja praegune põllumajandusminister Ivari Padar.
Salaalkoholi, metsakohina, legaliseerimisega kaotab politsei igasuguse võimaluse sellega võitlemiseks, kuna ka puupiiritus võib ju olla mõeldud ?oma tarbeks?.
Võitluses salaviinaga tuleb politseile anda veelgi suuremad volitused. Nt võitlus piraatplaatidega on olnud võrdlemisi edukas, kui seda järjekindlalt teha.
Samas ei anna tulemusi öise alkoholimüügi keelustamine, kaupluste arvu vähendamine, müügilitsentside tasude tõus jne. Peale odavuse on salaviina oluline kandepind ka kättesaadavuse piiratus. Kui litsents lihtsalt ära võetakse, kolib kauplemine leti alla. See ei tähenda aga, et eeskirjade rikkujaid ei peaks karistama maksimaalse karmusega.
Kardinaalseteks muutusteks on läinud vaja Estoniat, Kurkset, Palat, Pärnumaad
Hetkel kuum