Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Geeniprojekti puhul on võtmesõnaks turvalisus

    Inimese vere loovutamine ei ole ammustest aegadest peale olnud niisama tegu. Esimesena torkab pähe eesti muinasjutt Puulasest ja Tohtlasest. Seal andis Alutaga kuulus tark kitsile peremehele hüva nõu, kuidas rikkaks saada. Tark pani mehele ainult südamele, et too ei laseks ennast petta. Peremees loovutas vanakurjale kolm tilka verd, sai vastu Puulase ja Tohtlase, kes söömata tööd rügasid ja rikkust majja tõid. Ent kui lepinguaeg ükskord täis sai, oli peremehel hing läinud ja rahakirst tühi.
    Aeg on tublisti edasi läinud ja jälle on kerkinud esile võimas projekt, mis on seotud vere ja rahaga. Pean silmas Islandil käivat ja selle mõjul Eestiski käivitatud geeniprojekti. Jälle läheks vaja tarka, kes ütleks, kuidas äri, teaduse, tervishoiu ja isiksuse kaitse huvid omavahel tasakaalus hoida, nõnda et need omavahel konflikti ei satuks.
    Tänapäeval tähendab inimeste veri infot, mille alusel saab luua väga väärtuslikke andmebaase, mis suurele kapitalile huvi pakuvad. Täpselt nii on sündinud Islandis, kus erafirma deCODE Genetics on loonud islandi rahva täieliku genealoogilise andmebaasi, mis võimaldab jälgida inimeste sugupuid kuni üheksandasse sajandisse välja.
    Kuid peale selle sai deCODE õiguse täiendada seda andmebaasi inimeste haigustoimikute andmetega, mis on saareriigis täielikult olemas I maailmasõjast peale. Haigustoimikut ei tohtinud kasutada ainult juhul, kui mõni inimene oli selle eelnevalt ära keelanud. Aga kes oskas seda alati tähele panna. Nõnda kokkupandud andmebaasi kasutamisõiguse sai deCODE 12 aastaks ning ta võib seda kasutada uurimistööks koos välisfirmadega.
    Ehkki deCODE teeb tõsist tööd pärilike haiguste diagnoosimisel, haigusttekitavate geenide kindlaksmääramisel ja uute ravimite väljatöötamisel kõlab Islandis ja välismaal järjest rohkem kriitikat selle kohta, kas on eetiline anda rahvastiku andmebaas kasumit taotleva erafirma kätte. DeCODE´i juht Kari Stefansson ei tee saladust, et firma pürib 2004. aastal kasumisse.
    Viidates Ameerika Ühendriikidele, kus geeniuuringud on kõige kaugemale jõudnud ja kus pole väljatöötatud mingeid seadusi andmete kaitseks, väidab deCODE?i juht, et just erafirma on kõige kindlam privaatsuse kaitsja. Ta ütleb, et ainult totaalsest ühiskonnast tulija võib sõgedalt arvata, nagu kaitseks valitsus tema õigusi paremini kui erafirma.
    Eesti geeniprojekti üks eestvedajaid Jaanus Pikani tõestab omakorda, et Eesti on igati arvestanud Islandi projektile osaks saanud kriitikat ja alustanud turvalisuse tagamisest, mille eest on pandud vastutama mittetulundusühing.
    Nii Islandi kui Eesti projekt rõhutavad selles osalemise vabatahtlikkusele, kusjuures rõhuasetus on erinev. Nagu näha, kui Islandis võis inimese andmeid kasutada tagaselja, siis Eestis on nõutav, et inimene kinnitab oma allkirjaga projektis osalemise, olles eelnevalt justkui aru saanud, mis teda ootab ja kuidas tema andmeid kasutatakse. Selle eeltöös on pandud rõhku patriotismitundele ja avaldatud lootust, et kõik vabatahtlikult kui üks mees asuvad verd loovutama.
    Muuseas, ka Kari Stefansson kinnitas, et islandlased on suhtunud projekti väga soosivalt ja tema ei tea ainsatki loobujat. Paraku, esimene inimene, kellega juhtusin sellest rääkima, väitis, et tema küll oma verd ei andnud.
    Palju häbelikumalt on Eestis seni räägitud geeniprojekti ärilisest küljest. Tehakse küll vihjed sellises äris liikuvatest suurtest rahadest, aga ei ole öeldud, kuidas selleks vajalik suur organisatsioon luuakse. Arvestades, et deCODE?is töötab 5. aasta lõpuks üle 600 inimese, tähendab see, et Eesti peab sama ajaga tööle rakendama umbes tuhatkond andekat teadlast, kes suudavad selle andmebaasi töödelda tulemusteks, mis hakkavad raha sisse tooma. Kui selleks ei olda valmis, siis läheb andmebaas lihtsalt võimekamate firmade kätte. Ka see on üks võimalus.
    ___________________________________________
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.