Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandusnumbrid endiselt normaalsed
Viimase kuu aja jooksul tulnud positiivsed ja vähem positiivsed majandusnumbrid on üksteist taandanud, mistõttu võib öelda, et riigi majandus jätkas stabiilset arengut.
Kõige enam tekitas möödunud kuul poleemikat ja analüütikutes hirmu juulikuu väliskaubanduse, eriti aga just ekspordi 5 kukkumine. Kui elimineerida ekspordist väliskaubandusnäitajatesse pidevalt ebastabiilsust süstinud masinate ja seadmete eksport, näitas see näitaja kuuga hoopis 17 tõusu. Eks see veidi vägivaldne ole, aga arvestades Eesti väiksust, võivad üksikud numbrid liialt tegelikkust moonutada.
Peale selle on mõnevõrra halvad ka Eesti ehitusturu numbrid, mille mahud kasvasid teises kvartalis vaid 2 jagu.
Ülejäänud kuu jooksul avaldatud makromajandusnäitajad olid küllalt positiivsed ja näitasid, et Eesti majandus on endiselt jätkusuutlik.
Teise kvartali 5,2ne majanduskasv oli tunduvalt parem, kui eelnevalt juleti ennustada.
Samuti pakkus rahulolu tööga hõivatud inimeste arvu kasv ja töötuse määra kukkumine, mis annab samuti aluse majanduse heaolu jätkumiseks. Lisaks tööga hõivatud inimeste hulga kasvule on kerkinud ka inimeste keskmine brutopalk, mis oli teises kvartalis 5767 krooni ehk ligi 15 kõrgem kui aasta varem. Kuigi tegelik palgakasv oli vaevalt nii suur, aitavad legaalsemaks muutuvad palgamaksed täita nii riigi eelarvet kui kergitada inimeste turvatunnet. Seda eriti just ajajärgul, kus inimeste tulevane pension hakkab üha enam sõltuma nende legaalsest palgatulust.