Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötleja ulatas tootjale abikäe
Pole just igapäevane, et töötleja tootjale appi läheb. Vastupidist kohtab Eestis sageli. Nii võttis veel enne, kui 1. augustist külatee äärde lännikutes toodud talupiima kokkuost lõpetati, mitu kuud piima eest maksmata raha paljudel väiketootjatel lehmapidamise isu ära.
Hea koostöönäide on Pärnu linavabriku katsekavand, mille kaudu kodumaised linatöötlejad jagasid tänavu viiele Pärnu- ja Järvamaa talunikule tasuta seemne, väetised ja mürgid, et nood võtaksid vaevaks lina kasvatada. Selleni välja, et linavabriku makstud masinad kevadel kiulinaseemne maha külvasid ja koristuseks linakombainid tellisid.
Pärnu linavabriku direktori Arvo Villmani ütlust mööda oleks koostööd tehtud suurema hulga talupidajatega, aga umbusklikke oli palju. Türi vallas Raismiku talu pidav Jüri Rõõmusaar, üks kavandis osaleja, ütles, et tema linaga tänavu õieti ei tegelenudki. ?Tuli vaid päevikut pidada ja kõik hoolega kirja panna, et oskaksime järgmisel suvel ise majandada,? seletas ta. Ka selle, millal oli õige aeg kombainil põllule sõita, määrasid Pärnu linavabriku ja Hollandi konsulendid.
Loomulikult pole linavabrik hea muinasjutuhaldjas, kes tuli niisama talunike elu kergendama. Neil ikka omad huvid. Et Lääne-Euroopast ostetav toore on maailma kalleim, otsustasidki Pärnu mehed proovida lina kasvatada Eestis. Arvo Villman sõnas, et nemad põllumeesteks ei hakka, tahtsid vaid kavandile õla alla panna, et näha, millise kvaliteediga lina siinsetel põldudel kasvab ja palju toodangut tuleb.
Augusti lõpul linapõldu hinnates oli Jüri Rõõmusaar kindel, et tulu siiski saab, seda nii tema kui ka vabrik Eestist lina ostes.
Autor: Kaarel Aluoja