11. september ? päev, mil kadus maailma turvatunne

11. september 2001 raiutakse süngelt maailma ajalukku. See on suurim kurja käe poolt toime pandud katastroof rahuajal. Kuid kas pärast seda on veel rahu võimalik? Sisemine rahu kindlasti mitte.

Terroristid, kelle sõjaka islami päritolus pole kahtlust, tegid kõigile Araabia maadele korvamatut kahju. Praegu on lennud paljudesse Araabia riikidesse tühistatud. USA liitlasriigid evakueerivad oma kodanikke riikidest, kus valitseb islami fundamentalism. Turism Araabia riikidesse on saanud suure tagasilöögi osaliseks. USA võimaliku vastulöögi kartuses ei julge inimesed nendes riikides viibida. Võimalik, et aastaid.

Kuid äärmuslased taotlevadki olukorda: mida halvem, seda parem. Terve mõistusega on sellest väga raske aru saada, muu maailm pöörab neist lõplikult ära.

Enamik Araabia riike, sealhulgas Palestiina liider Yassir Arafat ja Liibüa liider Muammar Al Gaddafi, siiski taunis barbaarset terroriakti mitte milleski süüdi olevate tsiviilelanike vastu. See sisendab lootust, et USA ei vasta terrorile omapoolse terroriga. Et ei puhke uus Lahesõda ega sõda terve islamimaailma ja muu maailma vahel. See ei tähenda aga, et terroriteo kavandajaid, organiseerijaid, terroristide varjajaid ja rahastajaid ei tuleks kõige karmimalt karistada. 11. septembril kordasaadetu on kuritegu inimsuse vastu, inimeste turvatunde vastu, mis ei aegu.

Terroriteo majanduslik kahju on kindlasti astronoomiline. Lennufirmad saavad kahju liikluse seiskumisest, kindlustusseltside aktsiad langevad. Võtab kaua aega, enne kui normaalne elurütm taastub. Kuid USA likvideerib purustused; mida aga tagasi ei saa, on mõttetule fanatismile ohverdatud tuhanded inimelud.

USAd tabasid löögid ootamatult. Samal päeval pärast katastroofi juhtisid kaks kongresmeni tähelepanu Luure Keskagentuuri läbipõrumisele, tegemata jäänud kodutööle. Hukkunute omastel on õigus nõuda selgitust, kus olid luure silmad-kõrvad, maksumaksjal aga LKA-lt soliidsete kulutatud summade kohta.

On selge, et sedavõrd hästi koordineeritud terroriaktid tuli vastaspoolel pikalt ja detailselt ette valmistada. USAs aga midagi ei märgatud või ei võetud vihjeid tõsiselt. Ehk tundis USA end liiga kindlalt ? et üle ookeani ei julge või ei tasu suitsiiditerroristidel tulla. Ent rahvusvaheline terrorism ei tunne riigipiire ? ka pahed globaliseeruvad.

Teine turvameede, mis sai valusa tagasilöögi ja tundub täna olevat äärmiselt kergesti haavatav, on lennuohutus. Nugadega relvastatud terroristid pääsesid takistusteta lennukitele, jõudsid piloodiruumi. Nad võtsid lihtsalt lennuki üle. Need oli USA siselennud. Tuli välja, et oht ähvardas kogu aeg väga lähedalt.

Ka Eesti peab võtma kasutusele omapoolsed meetmed lennuliikluse turvalisuse suurendamiseks, just kaaperdamise seisukohalt. Eestil ei õnnestu jääda kõrvaltvaatajaks.