Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA vaenlane nr 1 ? bin Laden

Tõnis Arnover 13. september 2001, 00:00

USA eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et maailmas ei ole palju terroriorganisatsioone, kes suudaksid nõnda koordineeritult ja laiahaardeliselt tegutseda, samuti näitavat bin Ladeni käekirja üheaegselt antud löögid.

Ekspresident Bill Clintoni julgeolekunõunik James Steinberg arvab, et sellise ulatusega rünnaku taga peab olema mitu rühmitust, nende seas mainib ta bin Ladeni juhitavat Al Qaedat, Al?eerias paiknevat ja Iraani toetatavat relvastatud islamirühmitust Al Jihad ning Egiptuses tegutsevat rühmitust Al Gama?a al-Islamyya. Võimatuks ei peeta ka USA-le vaenulike valitsuste, nagu Iraak, osalemist vandenõus. Ka CIA Lähis-Ida spetsialist Robert Baer on seisukohal, et bin Laden ei oleks suutnud lennukite ärandamisel ilma Al Jihadi professionaalide abita toime tulla.

USA Senati luurekomitee liige Orrin G. Hatch väitis pressikonverentsil, et komiteel on lindistatud telefonikõne, kus bin Ladeniga seotud isikud teatavad kahe sihtmärgi tabamisest. USA luureametkonna esindaja Hatchi teadet ei kinnitanud.

Bin Ladeni osalusele viitavad ka mitmed ajakirjandusallikad. Näiteks Londonis ilmuva ajalehe Quds al Arabi toimetaja Abdel-Bari Atwan ütles, et nende leht sai paari nädala eest infot, et bin Ladeniga seotud islami fundamentalistid plaanivad väga suurt rünnakut Ameerika huvide vastu. Tõendina käsitatakse ka Lähis-Idas juba mitu kuud levinud videolindistust, kus bin Laden loeb mullu oktoobris Adenis USA sõjalaeva USS Cole eduka ründamise puhul võidupoeemi ja ütleb: ?On aeg imbuda Ameerikasse ja Iisraeli ja anda neile hoop kõige valusamasse kohta!?, kirjutab Washington Post.

Bin Ladenit peetakse osaliseks USS Cole?i vastases pommirünnakus, USA Keenia ja Tansaania saatkonnale pommipanekus 1998. aastal. Pärast rünnakut saatkondadele paigutas USA FBI bin Ladeni kümne kõige tagaotsitavama isiku hulka ning pani tema jälgedele juhtimise info eest välja viie miljoni dollari suuruse preemia. Peale selle anti president Clintoni käsul raketilöök Afganistani mägedes bin Ladeni oletatava viibimiskoha pihta, mis ei tabanud küll sihtmärki, kuid nõudis palju ohvreid.

Ilmselt USA uue karistusaktsiooni kartuses ruttas Talebani liider mulla Muhammad Omar praegust terroriakti hukka mõistma ning kinnitama, et Osama bin Laden ei ole selle eest vastutav.

Osama bin Laden on sündinud 1951. aastal Saudi Araabias, kus tema isa ajas tänu tärkavale naftatööstusele ehitusettevõtjana kokku hiigelvaranduse. Kui Vene väed tungisid 1979. aastal Afganistani, alustas bin Laden isa sidemeid ja pangalaene kasutades isiklikku püha sõda Moskva-meelse Kabuli re?iimi vastu, kusjuures talle aitas moodsaid relvi muretseda USA Luure Keskagentuur (LKA).

Ta asutas Afganistanis Püha Sõja Instituudi, millel tekkis maailmas 60 teaduskonda ja filiaali, kus alustati vabatahtlikest terroristide väljaõpet. Muutus ka tema vastane, Nõukogude okupantide asemel kuulutas ta nüüd sõja USA hegemoonia vastu.

Et Saudi Araabia oli USA liitlane, oli bin Laden sunnitud riigist lahkuma ning siirdus Sudaani oma sõbra, Islamirinde liidri Hassan Turabi juurde. Sudaanis rajas bin Laden 1200 kilomeetrit maanteid ja moderniseeris Port Sudaani sadama. Tee- ja sadamamaksud hakkasid talle kiiresti raha tagasi tooma. Teiseks ehitas bin Laden Hartumi Aafrika suurima ravimitehase, kus LKA andmeil loodi välismaa teadlaste osavõtul ka keemiarelvi. Kolmandaks muutis bin Laden Sudaani maailma tähtsaks relvaärikeskuseks.

Üheks tema olulisemaks äripartneriks kujunes Venemaa sõjatööstuskompleks, mis NSVLi lagunemisel oli sattunud suurtesse raskustesse. Vene sõjaväeeksperdi Lukovi sõnul aitas 1990ndate algul Vene sõjatööstuskompleksi krahhist päästa relvade müük Sudaani ja Aafrika Sarve kaudu kolmandatesse riikidesse. Kõik need ärid tõid bin Ladenile palju raha sisse, mille ta on paigutanud pühasse üritusse.

Ta rajas Sudaanis kolm suurt spetsialiseeritud laagrit, kus hakati ette valmistama moslemivõitlejaid, kes saadeti ärimehe sildi all Püha Sõja Instituudi paljudes riikides asuvaisse filiaalidesse ja legaalseisse firmadesse.

Peale selle lõi bin Laden ekspordi-impordi rahastamise firmade, põllumajanduskooperatiivide, ehitusfirmade ja pankade laia võrgu. Asjatundjate sõnul on terrorismi ja äri kokkusulatamine just Osama bin Ladeni väljamõeldis. Ühendanud äärmusliku islami, terrorismi ja äri, on bin Laden loonud megaterroristliku impeeriumi, mis on levinud ülemaailmse püha sõja huvides 60 riiki.

Sudaani laagrites ettevalmistatud terroristid on juba varem üritanud õhku lasta New Yorgi suurimat silda ja ÜRO hoonet. USA algatusel kehtestati Sudaani suhtes majandusembargo, mille survel pidid Sudaani võimud bin Ladeni riigist 1996. aastal välja saatma, siis seadis ta end sisse Afganistanis.

Seal vahetab ta iga nädal mitu korda asukohta ning teda saadavad kogu aeg ihukaitsjad, kes on muu hulgas relvastatud õhutõrjerelvadega. Al Qaedaga liitujad annavad talle ustavusvande, mille rikkumist karistatakse surmanuhtlusega.

Osama isiklikku vara hinnatakse 350?400 miljonile dollarile, bin Ladenite pere vara aga 7 miljardile dollarile.

___________________________________________

Taleban võib kaaluda bin Ladeni väljaandmist

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing