Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Baltimaade suurim hall toetab Saku õlle imagot

Liina Vahemets 14. september 2001, 00:00

Baltimaade moodsaim ja suurim kontserdi- ja spordihall projekteeriti esialgu 4000 istekohaga, kuid siis poleks jäähokiväljak sisse mahtunud. Seetõttu tehti spordiplats suurem, nii et spordivõistlusi saab jälgida läbi viie korruse rohkem kui 6000 istekohalt ning hokiplatsile ruumi tegemiseks saab esimese korruse teleskooptribüünid osaliselt sisse lükata. ?Läheb kokku nagu akordion,? selgitab suurhalli peaprojekteerimisfirma Nord Projekt juhataja Andres Saar.

?Jää peaks platsile esimest korda tehtama novembri lõpus, kui toimub Eesti Jäähokiföderatsiooni juhatuse liikme Priit Vilba poolt välja reklaamitud rahvusvaheline hokiturniir Eesti, Rootsi, Soome ja Venemaa klubidele,? ütleb suurhalli juhataja Jaanus Vihand. Jää võiks jätta platsile kuni talvise koolivaheaja lõpuni, et koolilapsed saaksid uisutamas käia.

Just koolilastele mõeldes on suurhalli lavapoolsesse seina planeeritud ka 16meetrine mägironimissein, kuid praegu otsitakse selle ehitamiseks veel sponsorit.

Aastas peaks suurhallis toimuma umbes 100 üritust ? messid, kontserdid, võistlused.

?Hallis võib korraldada sünnipäevi ja pulmigi,? lubab Vihand. Viienda korruse loo?i juurde kuulub ka nõupidamisruum 26 inimesele ja saun, mille aknast saab võistlusi ja kontserte jälgida. Külastajaid loodetakse aastas umbes 450 000, millele lisandub veel 50 000 ekskursanti ja trenniskäijat.

Tavaolekus mahub platsile kolm vaheseintega eraldatud korvpalliväljakut, kuid võimalik on teha ka värav-, võrk-, sulg- ja käsipalliväljakuid ning tenniseväljakuid.

Terve üks koridor on du?iruumide päralt. Neist rahvusmeeskonna omas on massaa?ivann ja seinad kaetud sini-must-valgete plaatidega. ?See peaks lisama neile innustust,? arvab Saar.

Kogu halli tuleb rohkem kui 20 söögikohta ja toitlustuse eest hakkab vastutama rahvusvaheline toitlustuskett Select Service Partner, mille söögikohad asuvad ka Wimbledoni ja Globeni staadionil.

Pidevalt avatud All Stars Sports pubi sisustus tuleb spordihallile igati kohane ? ettekandjad on kohtunike riietuses, televiisoritest on võimalik jälgida spordivõistlusi ja põrandale on joonistatud jooksurajad. Halli suurim söögikoht on neljandal korrusel asuv 120kohaline restoran, kust saab võistlusi ja kontserte jälgida.

?Kõige keerulisemateks töödeks osutusid suurhalli tegemisel ümarate treppide konstrueerimine ja kuue meetri kõrguse ja 74 meetri pikkuse kandeavaga peakandesõrestiku paigaldamine, mis monteeriti suurte mõõtmete tõttu kokku õhus,? ütleb Saar.

Uhkust võivad suurhalli omanikud tunda ventilatsioonisüsteemi üle, sest see on Eesti võimsaim. ?Lisaks osteti suurhallile ka 1,2 miljonit krooni maksnud õhuniiskust vähendav õhuvahetusseade, mis on oluline teleülekannete jaoks, sest siis on telepilt palju selgem,? tutvustab ehitusprojekti juht Avo Lillemäe suurhallis leiduvat.

Suurim väljakutse Saku Suurhallile on kindlasti järgmise aasta mais toimuv Eurovisiooni lauluvõistlus, mille tõttu on 2002. aasta mais hallis vaid üks spordivõistlus. Kogu ülejäänud aeg kulub lauluvõistluse ettevalmistuste tegemiseks.

Lillemäe kiidab Saku Suurhalli ettenägelikkust, sest halli juhtkond saatis tänavusele Eurovisioonile Kopenhaagenisse suurhalli projektijuhi Riho Remmeli, et ta tutvuks Eurovisiooni korraldamisega, kuigi siis polnud neil veel aimugi, et Taanist saadud teadmised juba järgmisel aastal marjaks ära kuluvad.

Esimene piletisoov Eesti Eurovisioonile tuli e-kirja vahendusel Remmelile juba tund aega pärast eestlaste võitu.

Rootslased aga avaldasid soovi ehitada Eurovisiooni ajaks suurhalli kõrvale oma telk, kus pärast võistlust vastuvõtt korraldada ja nad olid nõus ka võitjale maksma, et see nende telgist läbi astuks.

Kindlasti tekitab ebamugavust asjaolu, et tavakülastajatele pole garderoobi ette nähtud, sest Saare sõnul ei mahuks nii suur hulk garderoobe ära, et pärast võistluse või kontserdi lõppu saaks kõikidele küllalt kiiresti nende üleriided kätte anda.

Suurhalli igale korrusele on veetud torustikusüsteem, mida mööda voolavad Saku joogid, nii et igast müügikohast võib õlut lausa kraanist lasta. ?Me nimetame seda püütoniks,? ütleb Andres Saar selle kümmekonna joogitoruga torustiku kohta.

Saare sõnul tundus joogitorustik alguses hullumeelse ideena. Suurhalli alumisele korrusele seatakse tünnid, kust ?püüton? jooki ammutab ja mööda maja laiali kannab. ?Kui mõni loo?iomanik jõuab maksta, siis on võimalik joogikraan ka nende ruumi vedada,? ütleb Avo Lillemäe. ?Sellise süsteemiga ei teki kadusid iga tünni põhja ja midagi ei lähe raisku,? kiidab ta ühist joogivõrku.

Suurhalli 700 personaalsest vipitoolist on praeguseks müüdud üle 200, kaks 37 500kroonist tooli kuulub presidendikandidaat Peeter Kreitzbergile (pildil).

Kreitzberg leiab, et tegu on väga hea kapitalipaigutusega, kuna hallis hakkab toimuma kõrgetasemelisi spordivõistlusi ja põnevaid kontserte. Kui vähegi võimalik, tahab Kreitzberg ka Eurovisioonile kaasa elada. ?37 500 krooni tooli eest on küll palju, aga seda ei osteta ju üheks päevaks. Samuti ei ostnud ma toole ainult iseendale, suurhallis saavad käia ka mu lapsed,? tutvustab Kreitzberg toolide ostu ja nendib, et muidugi pidi ta üle 70 000kroonise väljamineku tarvis ka kokku hoidma.

Presidendikampaaniaga pole Kreitzbergi tooliost seotud. ?Ostu tegin juba üle aasta tagasi, enne kui kandidaadiks sain, siis ei kujutanud veel ettegi, et sellesse mängu satun.?

Lisaks isiklikule toolile on suurhallis võimalik osta ka 1,2 kuni 2,4 miljoni krooni eest loo?. Seda on teinud juba 34 ettevõtet, kuid suurhalli juhataja Jaanus Vihandi sõnul on ostjad olemas kõigile 38-le loo?ile. Kujunduses püütakse arvestada ka omanike soove, kuid kindlasti on igal loo?il klaasaken, mille saab kontserdi alguseks kokku voltida. Ürituse ajal on võimalik istuma minna ka loo?i ette rõdule.

Kuna loo?is on lisaks toolidele ka miniköök ja tualett, siis võib Vihandi sõnul loo?is kasvõi elada. ?See pole vaid kontsertide jaoks,? ütleb ta. Vihand toob näiteks Hartwall Areena, kus mõned firmad kasutavadki oma loo?i kontorina.

Loo?i või isikliku tooli omamine ei tähenda siiski seda, et tulevikus saaks kõikidele üritustele tasuta. Osta tuleb kõige odavam pilet ja eelisõigus on tooli kasutada selle omanikul. Igast toimuvast üritusest antakse loo?i- või tooliomanikule teada ja kui tooliomanik tulla ei soovi, siis võtab tema istmel platsi tavakülastaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing