Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Island on paljunäinud ränduri maiuspala

Tõnis Arnover 14. september 2001, 00:00

Island on oma vana viikiajaloo ja maailma vanima parlamendiga noor rahvus, mis sai iseseisvuse alles 1944 ja mis pärast seda on tõusnud uusrikkaks, kuuludes maailma kümne jõukaima riigi hulka. Kuid see ei ole peamine, mis turiste Islandile toob.

?Põhiline, mis Islandil turiste köidab, on loodus. See pakub fantastilisi kooslusi ja kontraste. Me ise ütleme, et see loodus ei ole sellest maailmast ega ole millegagi võrreldav. Kuid tulijad pole selle väitega päris päri, kinnitades, et maailmas on siiski üks võrreldav paik, ja see on Uus-Meremaa,? ütles Islandi turismiameti turundusdirektor Tomas Thor Tomasson.

Islandi pealinn Reykjavik tekitab assotsiatsioone ?otimaa pealinna Edinburghiga. Iseäranis varastel hommikutundidel, kui linna heledad majad on ümbritsevate mägede taustal mässitud uduvinesse ja neist õhkub veidi süngust ja salapära. Ja saladusi jätkub. Näiteks üksi mere ääres seisvas Reykjaviki ametlike vastuvõttude hoones, Höfdi majas, juhtub imelikke asju. 15 aastat tagasi toimus seal Ronald Reagani ja Mihhail Gorbat?ovi kohtumine, mis lõpetas külma sõja. Kui kohtumise teise päeva hommikul hakkas ameeriklaste sekretär kirjutama üle ootuste edukal kohtumisel saavutatud kokkulepet, jäi maja fuajees ootamatult kell seisma. Seda peeti halvaks endeks ning pooleliolev tekst hävitati ja jäigi alla kirjutamata. Meie õnneks möödus 10 aastat tagasi samas paigas Eesti iseseisvuse tunnustamise allakirjutamine viperusteta. Kõigele lisaks pidavat majas ringi käima noore naise vaim, mis algselt olla kummitanud seal elanud kohtunikku, kes oli ta süüdi mõistnud.

Kerge minevik pole olnud ka peatänava ääres väiksel, väliselt hubasel ühekorruselisel peaministri majal ja linnast veidi välja jääval presidendi residentsil ? mõlemas asus kunagi vangla. Nende ja teiste kõige enam 150 aasta vanuste majade vahele on kerkinud uusi omanäolise ja põhjamaise arhitektuuriga maju, aga enamik neist ei kerki üle kolme korruse. Ilmselt vulkaanilise aktiivsuse tõttu, mis saart vaevab juba 5000 aastat.

Reykjavik või õigemini selle läheduses asuv Keflavik, kus sõbralikult eksisteerivad kõrvuti rahvusvaheline lennujaam ja NATO sõjaväebaas, ongi see nabanöör, mis Islandi muu maailmaga ühendab, kui suvel paarikuuline laevaühendus Norra ja ?otimaaga välja arvata. Et lennureis Islandile on küllaltki kallis, siis tuleb keskmine turist sinna suvel umbes 12 päevaks, vaatab algul linnas ringi ja teeb ümbrusse väljasõite ning teise nädalaga püüab saarele ringi peale teha. Sügisene turist tuleb 4?5 päevaks ja peatub põhiliselt Reykjavikis, selgitab Tomas Tomasson. ?See ongi Islandi ja Eesti turismi suurim erinevus,? ütleb Eesti turismiameti peadirektor Riina Lõhmus. ?Kui Islandil peatub turist keskmiselt 10?14 päeva, siis meil vaid 1,6 päeva.?

Viimasel viiel aastal on turistide arv kasvanud aastas 40?50 ja mullu küündis nende arv 302 000ni. Põhiliselt on need rikastest naaberriikidest ? Põhjamaadest, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Suurbritanniast. Kuid ka Eestist käis mullu Islandil suhteliselt palju rahvast ehk 664 inimest, mis teeb keskmiselt 55 inimest kuus.

Üks tuntumaid Islandi turismiatraktsioone on Keflaviki lähedale jääv Sinine laguun. See paikneb suhteliselt värske tumeda laavavälja keskel. Kui sinna sisenemine tundub minekuna põrgueeskotta, siis selle helesinine aurav 37kraadine piimjas vesi hämarduvas loojuvas päikeses kuulub vast rohkem paradiisi poolele. See laguun on puhtalt turismipaik, Reykjaviki elanikud eelistavad ise aasta ringi iga nädal käia ühes Reykjaviki kümnekonnas geotermilise vee basseinis, kus vee temperatuur läheneb samuti 40 kraadile ja kus pileti hind on Islandi hinnataseme kohta kõige mõistlikum, umbes 36 Eesti krooni. Mainitud kolmetunnise laguunisõidu eest tuleb välja laduda ca 500 krooni.

Ülejäänud päevaste ekskursioonide hinnad kõiguvad tuhandest kroonist kuni kahe ja poole tuhandeni. Need võivad viia kõige erilaadsematesse paikadesse. Võib minna kuldsele ringile, kuhu jäävad Tingvelliri rahvuspark, kus aastal 930. tuli kokku maailma esimene parlament, iga viie minuti tagant purskavate geisrite väli või suur Gullfossi kosk. Või käia ära Vestmannaeyjari saartel, kus Heimaeyl 1973. a toimunud vulkaanipurse ujutas pool saart laavaga üle ja sundis 5300 inimest kodunt lahkuma.

Nende saarte juures elab Ameerika turistide suur tõmbenumber tapjavaal Keiko, kelle inimesed püüdsid kinni kaheaastaselt ja kelle tegi kuulsaks 1993 valminud film ?Free Willy?. Enne seda Mexico City veepargis elanud Keikot püütakse nüüd Islandi rannikul taas metsikuks muuta, aga seni edutult. 22aastane Keiko ei hooli eriti oma liigikaaslastest ja saab toitu põhiliselt inimeste käest. Aga tema metsikuks muutjad pole lootust kaotanud.

Peale selle võib Islandil teha tuuri Euroopa suurimale, Vatnajökulli liustikule, mille sulamisest tekkinud järvel saab laevaga jäämägede vahel sõita, või vaadata Myvatni järve, mille piirkond on tekkinud kuuma laava ja külma vee kokkupuutel toimunud plahvatusest ja kus nüüd on lindude paradiis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:52
Otsi:

Ava täpsem otsing