Kilk tõi piirissaarlastele Koidu

Tegelikult on endisest liivapraamist ümber ehitatud Koit kurseerinud Tartumaal Meeksi vallas asuva Laaksaare sadama ja Piirissaare vahet juba kaks kuud, tunnistab Kilk. ?Suvel polnud mahti asjaosalisi lõbusõidule kutsuda,? põhjendab Kilk ametliku avasõidu viibimist.

ASi Tartu Sadam juhataja Ain Adamsoni andmeil on Koit alates juulikuust saarele vedanud üle 700 reisija, 70 sõiduautot ja 40 kaubaautot. Umbes 80 Piirissaarel paikselt elavat pensionäri tunnevad erilist heameelt kaubaautode ülevedamise võimaluse üle ? pole enam vaja kaupa, näiteks talvepuid, sadamates autolt laevale ja siis jälle laevalt autole ümber laadida.

Kokku on Tartu Sadam sellel suvel vedanud kuni 14 000 reisijat, 150 000 tonni liiva ja teinud hulgaliselt vesiehitustöid. ?Kui laevaliiklus lõpuks ometi Eesti ja Venemaa vahel avaneks, suureneks reisijate arv ja kaupade hulk kordades,? ütleb Kilk.

Tartu maavanema Jaan Õunapuu teada on Eesti ja Venemaa vahelist veeteede avamist puudutav dokumentide pakett jõudnud Venemaal kooskõlastusringi lõpusirgele ? rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi. ?Kui kokkulepe oktoobris-novembris allkirja ei saa, on ka järgmine navigatsioonihooaeg sisuliselt lörris,? räägib Õunapuu ja lisab, et Eesti pool peab leidma ka kuni 10 miljonit krooni Eesti väravate ehk Uhtinina neeme ja Piirissaare vahele jääva faarvaatri süvendamiseks.

Eesti konsul Pihkvas Vladimir Redpap nendib, et kui Venemaa poolt jah-sõna poliitilistel põhjustel ei tule, siis ei saa Eesti pool midagi teha. ?Ma olen üldiselt pessimist, kuid nii optimistlik, kui ma täna olen, pole ma kunagi varem olnud,? sõnab Redpap diplomaatiliselt.

Pihkva oblasti asekuberner Vladimir Blank kinnitab, et oblastivõimud on alates suvest väga intensiivselt tegutsenud koostöölepingu nimel. Endise külmutusseadmete tehase Protec direktor Blank vastutab Pihkva oblastis investeeringute eest. Blanki andmeil on Pihkva oblastis üle 80, peamiselt metsa ja kalandusega tegeleva Eesti firma.

Piirissaare kail ootab lõbusõitjaid kalauhhaa ja suitsulatikas. Enne külakosti pakkumist piiravad külamammid Vladimir Blanki ja Vladimir Redpapi. ?Meil elavad sugulased seitsme kilomeetri ehk veerand tunni paadisõidu kaugusel Venemaal Samolva külas,? räägivad mammid. ?Neile külla sõitma peame aga läbi Tartu, Petseri ja Pihkva, mis kokku teeb 250 kilomeetrit.? Kord on kord, laiutavad ametnikud käsi, kuid lubavad uurida piiriületamise võimalust erinimekirja alusel.

Lühiekskursioonilt saarele naaseb Rein Kilk Piirisaare vallavanema kohusetäitja Kalju Saki kaubiku slepis päevinäinud kastiga motorolleriga, mida kohalikud kutsuvad Muraveiks (sipelgas, vene keeles). ?Sakk tegi kingituse,? patsutab Harley Davidsoni nahktagi kandev Kilk roostes motorollerit. ?Muravei on Piirissaare sümbol.?

Kilgi sõnul meeldivad talle vanad asjad seetõttu, et need kui aja märgid kannavad järjepidevust. ?Kui ma poleks neli aastat tagasi Tartu vana jõelaevastiku ära ostnud, oleks enamik alustest vanarauaks läinud,? räägib Kilk ja lisab, et nüüdseks on 13 jõelaeva korda tehtud.